KUNSTIAJALUGU ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva. Ometigi on leitud Austriast Willendorfist naise kuju Venus (ehk Willendorfi Veenus).
neid koobaste seintel värvitult ja kraabitult. Tarbeesemed ehted, nt merikarpidest kaelakeed, hiljem ka mammutiluust Skulptuurid - Inimest kujutati vähe, üks tuntumaid Willendorfi Venus (30 000 25 000 a tagasi), seotud naiste- ja viljakusekultusega, nägu on välja töötlemata. Enamasti säilinud kas väikesed skulptuurid või suurte tükid. Koopamaalid Altamira seinamaalid Hispaanias, avastati 19. saj-l Santuola poolt. Maalingud mitmevärvilised, realistlikud. U 15 000 a vanad. Lascaux koopad Prantsusmaal, 15 000 10 000 a vanad seinamaalid. Turistidele suletud, jagatud saalideks. Avastati nelja teismelise poolt. Chauvet koopad L-Prantsusmaal, u 35 000 a vanad. Kujutatud on loomi ja linde. Koopamaalide tehnika: 1. kivisse kraabiti kontuur (vahel täideti värviga) 2. pehmele seinale joonistati puupulga või sõrmega 3. mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga
Enne seda oli toimunud inimese eellaste hiigelpikk areng, aga nooremas kiviajas elasid juba meietaolised inimesed, kelle ajutegevus ja keelekasutus olid sarnased meieomaga. Visuaalseid kujundeid hakati looma koos sümboolse mõtlemise arenguga. Juba neandertaallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, kuid visuaalsete kujundite loomine hakkab kromanjoolastega. Esimesed kokkupuuted paleoliitikumi kunstiga toimusid 19.sajandi lõpus, kui arheoloog Santuola avastas Põhja-Hispaania Altamira koopas seinamaalid. Algselt ei tahetud uskuda, et tegemist on paleoliitikumiaegse kunstiga, kuna maalid olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Arheoloogia areng hiljem aga on kinnitanud et koopamaalid on valminud päris paleoliitikumi ja jääaja aegadel.Varasemast kunstist on enamasti näha loomakujutisi ja inimesi kujutati harva. Loomadest kujutati mammuteid, põtrasid, hirvi, piisoneid, metshobuseid.
tähendused sõltuvad kultuurist. Sümboolse mõtlemise areng toimus paralleelselt koos visuaalsete kujundite loomisega. Neandertallased sooritasid mingisuguseid matusekombeid ning nad värvisid oma kehasid. Järelikult nad oskasid mõelda juba sümboolselt, kuigi seda üsna algeliselt. Kuid alles kromanjoonlased hakkasid looma visuaalseid kujundeid. Paleoliitikumi kunst avastati esimest korda 19. sajandi lõpul. Näiteks Põhja-Hispaanias Altamira koopas avastas 1879. aastal arheoloog Santuola seinamaalid. Nende maalingute päritolus ei tahtnud alguses mitte keegi uskuda, sest need olid pärit kiviajast. Sellepärast, et maalingutel oli kasutatud palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale
tähendused sõltuvad kultuurist. Sümboolse mõtlemise areng toimus paralleelselt koos visuaalsete kujundite loomisega. Neandertallased sooritasid mingisuguseid matusekombeid ning nad värvisid oma kehasid. Järelikult nad oskasid mõelda juba sümboolselt, kuigi seda üsna algeliselt. Kuid alles kromanjoonlased hakkasid looma visuaalseid kujundeid. Paleoliitikumi kunst avastati esimest korda 19. sajandi lõpul. Näiteks Põhja-Hispaanias Altamira koopas avastas 1879. aastal arheoloog Santuola seinamaalid. Nende maalingute päritolus ei tahtnud alguses mitte keegi uskuda, sest need olid pärit kiviajast. Sellepärast, et maalingutel oli kasutatud palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale
tähendused sõltuvad kultuurist. Sümboolse mõtlemise areng toimus paralleelselt koos visuaalsete kujundite loomisega. Neandertallased sooritasid mingisuguseid matusekombeid ning nad värvisid oma kehasid. Järelikult nad oskasid mõelda juba sümboolselt, kuigi seda üsna algeliselt. Kuid alles kromanjoonlased hakkasid looma visuaalseid kujundeid. Paleoliitikumi kunst avastati esimest korda 19. sajandi lõpul. Näiteks Põhja-Hispaanias Altamira koopas avastas 1879. aastal arheoloog Santuola seinamaalid. Nende maalingute päritolus ei tahtnud alguses mitte keegi uskuda, sest need olid pärit kiviajast. Sellepärast, et maalingutel oli kasutatud palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale
annaabi.ee 
