Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, tahaviimisest (jätmisest), äraviskest ja 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. tasakaalustamisest. Millega võrdub jooksukiirus ? Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades teepikkuse ja kulunud aja suhe. pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes
mingist standardsest asendist. Kõige tüüpilisem stardikiirenduse harjutus on jooks madallähtest, aga ka paigalt sooritatud hüpped – kolmik-, viisikhüpe ning lisaraskusega tehtavad plahvatuslikud hüppeharjutused. Sellised harjutused peavad olema suhteliselt lühiaegse kestusega (näiteks kiirjooksjatel 5–6 sek). Oluline on treeningu sooritamine taastunud seisundis, säiluma peab lõdvestus. Harjutused seisnevad kiiruse, sammupikkuse, sammusageduse varieerimises. See aitab kaasa pingutuse doseerimise oskusele, paremale lihastunnetusele ning “kiiruse barjääri” vältimisele. Põhineb kreatiinfosfaadi mehhanismil. 3. Maksimaalse kiiruse arendamise harjutused- intensiivsus on 95–100% maksimaalsest, lõikude pikkus kuni 80 m. Oluline on treeningu sooritamine taastunud seisundis. Ärritajate vaheldus seisneb kiiruse, sammupikkuse, sammusageduse varieerimises. See aitab kaasa pingutuse doseerimise
Hetkel kehtivad maailmarekordid on vastavalt 10,49 (Florence Griffith-Joyner) ja 9,58 (Usain Bolt). Sprindi eesmärgiks on läbida vahemaa võimalikult lühikese ajaga. Selleks tuleb sooritada võimalikult kiire start, saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus ja säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua. "Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja sammupikkuse korrutisega. Maksimaalkiirusega jooksus loetakse olulisemaks teguriks sammusagedust. Mida suurem on (optimaalse sammupikkuse juures) sammusagedus, seda suurem on jooksukiirus. Sprindis peetakse sammusagedust edasiliikumise kiiruse oluliseks komponendiks." (7) Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub
(R. Haljand 1986: 33) Vaatamata variantide erinevustele liigutuste sooritamisel faasides, koosneb üks pooltsükkel alati neljast faasist. Sejuures on tähtsuselt kõige olulisem III faas. (R. Haljand 1986: 33) I faas- Iiaare vastaskäe väljumisega veest, II faas- tõmme vastaskäe toomisega ette, III faas- tõuge vastaskäe viimisega ette, IV – tõuge vastaskäe toega. (R. Haljand 1986: 33) Üldeesmärk: Kindlustada suur ujumiskiirus variandile vastava optimaalse tempoga, sammupikkuse ja faaside ajalise rütmig. (R. Haljand 1986: 34) 2-löögilisel kroolivariandil: 70-80 tsükklit minuti, optimaalse sammupikkusega 1,6-1,8 m, faaside ajalise rütmiga 1:2:2:1 suhtes. (R. Haljand 1986: 34) 6- löögilisel kroolivariandil: 55-65 tsükklit minutis, optimaalse sammupikkusega 2,0- 2,4 m, faaside ajalise rütmiga 1:2:1:1 suhtes. (R. Haljand 1986: 34) Üldised mõtestusülesanded: 1) vältida liigseid liigutusi. 2) Saavutada lihastöö opitmaalne vaheldumine lõdvestumisega
aeglaselt vasaku jala tallale. Kui parem jalg jõuab vasaku jala juurde, jätkata jala libistamist päkal. Seejärel astuda parema jalaga samm tagasi. Kõndi võib muidugi alustada ka parema jalaga. Sammu maksimaalse pikkuse saavutamise momendil peab keha raskus olema hetkeks võrdselt jaotatud eespoolse jala kanna ja tagapoolse jala päka vahel. Kogu kõnni vältel olgu põlved kergelt lõdvestatud. Ainult maksimaalse sammupikkuse saavutamise hetkel on jalad põlvest hetkeks sirutatud, kuid mitte jäigalt sirged. Tagurpidi kõndimisel tuleb tähele panna järgmisi momente. Keha raskuse ülekandmine peab toimuma üle eespoolse jala kanna. Sammu sooritanud jala kannale vajutagu sujuvalt, koos liikuva jala libistamisega tugijala suunas. Mitte laskuda eesmise jala põlvest sammu alguses ja tagapoolse jala põlvest keha raskuse ülekandmisel. Jalga
aeglaselt vasaku jala tallale. Kui parem jalg jõuab vasaku jala juurde, jätkata jala libistamist päkal. Seejärel astuda parema jalaga samm tagasi. Kõndi võib muidugi alustada ka parema jalaga. Sammu maksimaalse pikkuse saavutamise momendil peab keha raskus olema hetkeks võrdselt jaotatud eespoolse jala kanna ja tagapoolse jala päka vahel. Kogu kõnni vältel olgu põlved kergelt lõdvestatud. Ainult maksimaalse sammupikkuse saavutamise hetkel on jalad põlvest hetkeks sirutatud, kuid mitte jäigalt sirged. Tagurpidi kõndimisel tuleb tähele panna järgmisi momente. Keha raskuse ülekandmine peab toimuma üle eespoolse jala kanna. Sammu sooritanud jala kannale vajutagu sujuvalt, koos liikuva jala libistamisega tugijala suunas. Mitte laskuda eesmise jala põlvest sammu alguses ja tagapoolse jala põlvest keha raskuse ülekandmisel. Jalga
Juhul kui patsient ei saa kõnida ilma jalatsiteta, 22 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik võib hindamise teha igapäevaselt kasutusel olevate jalatsitega. Mõned muutused nagu kõnnikiiruse, tugipinna ja sammupikkuse vähenemine kaasnevad vanuse kasvades. Joonis 4. Kõnnitsükli pikkuse ja aja mõõtmine, A- distants (pikkus); B- aeg Vanusest tingitud iseärasused kõnnimustris Kuni seitsmeaastastel lastel ja üle seitsmekümne aastastel inimestel on väga sarnased kõnnimustri parameetrid: *lai tugipind 23
annaabi.ee 
