mõisaansambli kasutamiseks. H. Sirts, I. Kuuse, E. Krasnostsokova. A-2821 7. Nissi vald, Riisipere mõis. Õiend tehnilise seisukorra kohta. M. Männisalu. P- 1795 8. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2908 9. http://www.puhkaeestis.ee/et/riisipere-mois 10. Kasutatud pildid: http://pilt.delfi.ee/album/118679/?page=1 Lisad Pilt 1 - Riisipere mõisa peahoone esifassaad Pilt 2 Riisipere mõisa peahoone tagafassaad 8 Pilt 3 Sammasportikuse rosettidega kassettlagi ja sambakapiteelid. Pilt 5 Valge saal Pilt 6 Sinine saal ehk nn. söögisaal Pilt 7 Ruum teisel korrusel 10 Pilt 8 Rosettidega kuppellagi Esivanemate saalis+
Klassitsism (1750 1850, kunstistiil) mõjutused antiigist ja antiikkunsti eeskujude järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G
Palladio arhitektuuripärandi edasiarendus Inglismaal Lord Burlington, Robert Adam. Palladionism on Itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. Juhindus järjekindlalt Rooma arhitektuurist. Iseloomulik sümmeetrilise planeeringu ja harmooniliste proportsioonidega monumentaalselt lihtne ehituskehand. Vältis skulpuurkaunistusi, taotles hoone vormi selget liigendatust, ranguse ja proporsiooni kooskõla, ehitise sobivus loodusega. Tõstis sammasportikuse 2. korrusele ja võttis kasutusele Veneetsia akna (sammastega kolmeks jaotatud kaaraken, küljed keskosast madalamad). Muudab vana gootipärase fassaadi õhulisemaks, valgusküllasemaks · La Rotonda: (tegemist näidismajaga teadusprojektide tarvis), kreeka risti kujuline sümmetriline põhiplaan, igal küljel keskteljel sammasportikus, tsentraalse kupliga saal, templilaadne fassaad igas küljes, mille kõrgemad tipud mahuvad kujuteldava kaare sisse
Lossiehituses toodi projekti sisse uue lahendusena eenduvad hoonetiivad, mille vahel kujunes välja nn auhoov (pr k – cour d`honneur ) – kolme hoonetiivaga piiratud, kuid fassaadiküljel avatud esindushoov. Joonis 13. Kirik Vierzehnheiligenis plaan 14 KLASSITSISM Klassitsistliku arhitektuuri peamisi tunnuseid on sammas. Fassaadide ilmestamiseks kasutati sammaste rühmi, mis moodustasid fassaadi keskele kas etteulatuva sammasportikuse, meenutades sellega kreeka templi esikülge, või fassaadipinnalt taanduva sammaslodža. Klassitsistliku arhitektuuri üks meelisvorme oli hoone keskosa kohale ehitatud kuppel. Sakraalhooned loodi tsentraalehitistena, neid krooniv kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. Kuplit kasutati ka paljudel ühiskondlikel hoonetel. Klassitsismiajastul loodi palju triumfi- ja memoriaalehitisi: auväravaid, võidukaari, triumfisambaid
mida iseloomustasid massiivne terviklikkus, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Varaklassitsismis säilisid küll veel barokk- ja rokokooarhitektuurile omased detailid, aga nad allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale. Üks peamisi tunnuseid klassitsistlikus arhitektuuris on sammas. Fassaadide ilmestamiseks kasutati sammaste rühmi, mis moodustasid fassaadi keskele kas etteulatuva sammasportikuse, meenutades sellega kreeka templi esikülge, või fassaadipinnalt taanduva sammaslodža. Kasutati ka poolsambaid ja pilastreid, skulptuurset dekoori. Reljeefid katsid fassaadide kohal asetsevaid viile. Ümarskulptuurid seintel olid paigutatud niššidesse range jaotuse alusel. Meelisvormiks (eriti sakraalhoonetel) kujunes hoone keskosa kohale ehitatud kuppel, lemmikelemendiks portikus. Sakraalhooned loodi tsentraalehitistena, neid krooniv kuppel meenutas
( konstruktsiooni puudujääke varjati katteplaatidega, need aga olid tagaküljelt kinnitatud ainult puuklambritega ), seetõttu on tänaseni kõigist Keskmise riigi püramiididest parimal juhul säilinud ainult saviliiva künkad. Egiptuse Keskmise riigi ehitustegevus oli küll suhteliselt tagasiholidlik võrreldes Vana riigiga, ent põhimõtteliselt jätkasid nad Vana riigi ajal välja kujunenud kompositsiooniskeemi rakendamist, rikastades seda uute detailidega. Rohkesti kasutati sammasportikuse motiivi, sammaste ja kapiteelide kuju muutus mitmekesisemaks, sammaste vahe suuremaks. Templite ette paigutati tavaliselt kaks päikesejumalale pühendatud saledat ja kõrget obeliski, mille tipp oli kaetud kullatud vaskplaatidega. Palju kasutati templite ees hiidkujusid ehk kolosse. Keskmise riigi lõpus pingestus taas riigi poliitiline olukord, keskvõim nõrgenes. Seda ära kasutades tungisid Süüriast Egiptusesse hüksoslased ja kindlustasid end Niiluse deltas (18. - 16. saj. eKr. ); 6
annaabi.ee 
