*Pung piklikkooniline ja tervatipuline, vaiguta. *Käbi kattesoomused nagu maokeeled. Perekond nulg (Abies) Käbid püstised/poolviltused. Käbi laguneb valmides (loomulik protsess, pung vaigune 8) Abies sibirica siberi nulg *Võrse karvane. *Okas suund võrse tipu poole, alt valkjas-roheline. *Pung ümar, kaetud paksu vaigukihiga. *Käbi tipuosas heledad vaigutombukesed. Kattesoomused pole nähtavad, ulatudes poole seemnesoomuse pikkuseni. Seemnesoomused sametkarvased, laikumera, peaaegu terve servaga. 9) Abies balsamea palsaminulg *Võrse karvane (hõredalt hallikarvane). *Okas pealt tumeroheline, all 2 rohekasvalget riba. *Pung vaigune, punakaspruun, koonusjad. *Käbi piklikovaalne, pealt kaetud kollakas. Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. *Tugev lõhn 10) Abies concolor hallnulg *Võrse kollakas-roheline
valged, asetsev paarikaupa leh kaenlas. Symphoricarpos Pruunikad, noorena Paksud, munajad kuni ümmarad, Õied paljuõieli orbiculatus sametkarvased terveservalised, teraneva tipuga, pealt tihedates lühik tumerohelised, paljad, alt heledamad, kobarates lehte pehmekarvased. kaenaldes, kell kollakasvalged
Sootamm Quercus palustris Sootamm Quercus palustris Sootamm Quercus palustris Sügisvärvu Dekoratiivsete õitega taimed Haraline ploomipuu Prunus cerasifera AREAAL Balkani poolsaar, Krimm ning Ees- ja Kesk-Aasia SUURUS 4 – 15m kõrgune puu/põõsas VÕRA Suhteliselt madal ja kompaktne võra KOOR, VÕRSED Peenikesed paljad (karvadeta) võrsed. Tüvekoor hallikaspruun, vahel lõhenev. Noored võrsed punakaspruunid või rohekaskollased, sametkarvased. Lühivõrsed lõpevad astlaga. LEHED Õhukesed piklikud rohekas-pronksjat tooni lehed. ÕIED, VILJAD Õitseb igal aastal lumemäena. Viljad kollased, punased kuni tumesinised. KASVU- Vähenõudlikud, kuid ei edene nätskel pinnasel. Neile meeldib lubjarikas muld, TINGIMUSED happeline pinnas neile ei meeldi KASUTAMINE Ploomipuu pookealus. Lääne-Euroopas tuntakse kultuuris kasvatatavat alõtšat mürobalaani nime all
23. Kurgirohi Borago officinalis 2 AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim ja vürtsitaimena. Ühes 10. Sajandist pärit vanade room-
Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba, kinnituvad tugevalt võrse tipu suunas juhitult ja üldmuljelt paiknevad võrsetel sassiaetult. Käbid: 5...9 cm pikad, valminult helepruunid, vaigused, kattesoomused pole nähtavad, seemnesoomused sametkarvased, peensaagja servaga, Liik on äärmiselt külmakindel ja dekoratiivne tänu kitsaskoonusjale võrale. Ei talu linnatingimusi ja seepärast jäägu maakohtade haljastamiseks. Sobib kokku sihvakate ehitistega. Palsamnulg (Abies balsámea (L.) Mill.) Balsamea lõhnav. Palsamnulg kasvab kuni 25 m kõrguse ja umbes 0,5 m tüvediameetriga ja noorelt hallika, sileda ning rohkete vaigumahutitega tüvekoorega laikoonusja korrapärase võraga puuna..
Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba, kinnituvad tugevalt võrse tipu suunas juhitult ja üldmuljelt paiknevad võrsetel sassiaetult. Käbid: 5...9 cm pikad, valminult helepruunid, vaigused, kattesoomused pole nähtavad, seemnesoomused sametkarvased, peensaagja servaga, IX-X. Suuri puid on Eesti mõisaparkides palju, olgu nimetatud siin Järvseljat [h = 26 m, d = 50 cm (Kasesalu,1999)], Põlvamaal Kioma parki [h = 26,5 m, d = 73 cm (Elliku jt., 2000)] Põlvamaal Räpinas, Sillapää lossi parki jne., samuti on aja jooksul siberi n. istutatud metsakultuure Sangaste, Õisu, Heimtali, Vinni jm. piirkondadesse. Liik on äärmiselt külmakindel ja dekoratiivne tänu kitsaskoonusjale võrale. Ei talu
korrapärase koonusja võra tõttu. Abies sibirica Ledeb. siberi nulg Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 24 Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad. Käbid valmivad sept. II poolel okt. Seemnetiib helepruun. H=30 (40) m. Siberi nulu areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Kasvab ka Altais, Sajaanides. Talub madalaid temperatuure. Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik
Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m. · Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. · Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. · Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. · Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad. · Venemaal toodetakse kanada palsami asendajat siberi nulu vaigust, mida kasutatakse optikainstrumentide läätsede liimimiseks. Võrsetest ja okastest valmistatakse ka nuluõli, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses, likööri-viinatööstuses ja toorainena sünteetilise kampri valmistamiseks Abies alba - Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, peamiselt mägedes. Nõuab kõrget
annaabi.ee 
