Veekogu seisundi hindamisel loetakse headeks indikaatoriteks teatavaid vetikaid ja põhjaorganisme. Väga hea bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasambaid ja puudel kasvavad samblikud. Paljud samblikud on tundlikud vääveldioksiidi ja teiste õhkkeskkonna saastajate hulga suhtes õhus. Saastatud piirkondades on samblike liikide arv vähenenud, lõpuks enamik samblikuliike hävineb. Kuid on ka selliseid samblikuliike, mis kasvavad vaid vääveldioksiidirikastes piirkondades. Tundlikkuse järgi on samblikud jagatud taluvus klassidesse, mis ongi aluseks keskkonna seisundi hindamisele ja õhu saastatuse kaardi koostamisele. Bioindikatsiooni meetodit peaks õhu seisundi kasutama koos saasteainete füüsikalis-keemiliste mõõtmistega. 3. Miinimumreegel Looduses mõjub organismidele terve tegurite kompleks korraga. Selles kompleksis tegurid
Viidumäe looduskaitseala Asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses Rajatud 1957.aastal Pindala on 2597,6 ha Moodustab nn. ,,Saaremaa selgroo" Koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna omavahel kaheks, üsna järsult erinevaks osaks Vahelduv pinnamood tagab liigirikkuse Liikide arvukus 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud Samblikuliike on teada üle 220 Samblaid üle 230 Vetikaid ligi 300 liiki Seeneliike on leitud umbes 700 Suurliblikate faunast on teada üle 675 Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Valitsev puuliik on mänd Esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe Haruldased taimeliigid eelistavad valgusküllaseid ja kuivi kohti Leidub stepi päritoluga taimi Kaitse all olevad taimed KARVANE LIPPHERNES Õied helekollased Kaunad karvased Kõrgus 1050 cm
12.12 Tupp-villpea Sugukond: Lõikheinalised Perekond: Villpea · Valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim · kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. · Kasvab enamati mätastena 28.12.12 28.12.12 Hallsamblik Perekond: Hallsamblik Sugukond: Samblikud · Kasvab puuokstel ja tüvedel · Harilik hallsamblik on üks kõige tavalisemaid samblikuliike Eestis · Vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on valdavaim samblikuliik linnades · Väga levinud taim tundras 28.12.12 28.12.12 Pohl Sugukond: Kanarbikulised Perekond: Mustikas · Hõredate männimetsade taim · Paljuneb nii seemnetega kui ka risoomidega · Kasvab õhulise mullaga liivastel muldadel männimetsades · Marjad on väga kõrge toiteväärtusega 28.12.12 28.12.12 Kanarbik
astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niisked maad, mida läbivad samuti endised rannamoodustised. Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri, valgus, mullastiku ning niiskustingimustes. See muudab omakorda pehme merelise kliimaga looduskaitseala eriti liigirikkaks. Nii on siit leitud 700 liiki soontaimi, mille seas ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada üle 220, samblaid üle 230 ja vetikaid ligi 300 liiki. Seeneliike on leitud umbes 700. Suurliblikate faunast on teada üle 675 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Need arvud suurenevad pidevalt, kuna uusi liike leitakse ühe juurde. Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga. Valitsev puuliik on peaaegu kõikjal mänd. Siin esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe alates kõrgete mastimändidega palumännikutest kuni soo, looja saluilmeliste metsadeni.
) kruusateede lähedal, suurte lautade ümbruses, linnukolooniate lähistel. Harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) viitab lämmastikuühendite rohkusele õhus 10. Samblike kasutamine. 1. Ravimid sisaldavad antibiootilisi aineid: · islandi käokõrv (Cetraria islandica) ravitee, preparaadid "Islamint", "Islamoos" · habesamblikud (Usnea) usniinhape ja selle preparaadid 2. Mürgid - väheseid samblikuliike (nt. Letharia vulpina) on Kesk- Euroopas ja Skandinaavias kasutatud metsloomad (huntide- rebaste) mürgitamiseks 3. Toit ja loomasööt samblikud sisaldavad süsivesikuid (nn samblikutärklist e lihheniini), seega samblikud on söödavad, kuid nende toiteväärtus on madal · Põdrasamblikud (Cladina) põhjapõtrade toit tundras · Narmassamblikud (Bryoria) kasutatud toiduna indiaanlaste poolt
taluvad liigid (Paal 1997). Puurindes nõmmemetsas on valitsevaks mänd (Pinus sylvestris), harva esineb ka arukaske (Betula pendula). Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Puhmarindes kasvab tavaliselt pohl, kanarbik, harilik kukemari, nõmm-liivatee, leesikas ja harilik kukemari. Rohurinde moodustavad hõredalt kasvavad palu-härghein, kassikäpp, nõmmtarn, mets- vareskold. Sambla- ja samblikurinne on pidev, palju esineb samblikuliike, nagu näiteks alpi- põdrasamblik, harilik põdrasamblik, mahe põdrasamblik, harkjas porosamblik ja islandi käosamblik. Nõmmemetsa kanarbiku kasvukohatüübis esineb sammaldest palusammal, lainjas kaksikhammas, nõmme-kaksikhammas, palu-karusammal (Paal 1997). Peipsi järv Peipsi järv on Euroopas pindalalt neljas järv (3555 km²) ja Eestis suurim, olles piiriveekogu Venemaaga. Kauksi piirkonnas suubub järve Kauksi oja ja Rannapungerja järv, väljavool toimub Narva jõe kaudu
on 1873 ha. Saaremaa lausikut pinnamoodi ilmestab Sõrve ja Pammana poolsaarte vahel looklev Lääne-Saaremaa kõrgustik ehk nn. Saaremaa selgroog. See on saare kõrgem ja vanem osa, mis hakkas tekkima ligi 10 000 aastat tagasi. Nimetatud rannaastang on tänaseni püsinud kuni 18 m kõrgusena. Just siin paikneb Viidumäe Looduskaitseala. Kaitsealal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Astangu jalamit piirab allikate vöö, neid on loendatud 70-80. Suurem osa ehk 85 % Viidumäest on kaetud soosalu- ilmelise metsaga, valitsevaks puuliigiks on mänd - soo-ja palumännid, männimetsades kohati alusmetsana jändrikud tammed. Siin leidub ka mitmeid stepi päritoluga taimeliike. Sood võtavad enda alla umbes 10 % looduskaitsealast
Kuid Soome pakub ka põnevaid modernseid puhkuse veetmise viise. Soomes leiad rahu ja vaikuse. Leppävirral võid kogeda paljut. Seal asub Orinoro uht-org, mis võimaldab tutvuda looduse harukordse imega. Sügava kuristiku põhjas ei sula jää ja lumi veel juunikuukski. Orinoro on liustike poolt uuristatud kitsas org, mille pikkus on umbes 100 m ja suurim sügavus ligi 20 m. Kuristiku põhjas on allikas. Lumi ja jää on kuristikus juunikuuni. Piirkonnas kasvab nõudlikke samblikuliike. Loodusraja kõrval on kaks metsajärve ja varjualune, kus saab mõnusa puhkepausi pidada. Orinoro uht-orus ei ole kuristiku äärtel turvakäsipuid. Oru põhi on osaliselt raskesti läbitav (suured kivikamakad). Orinoro org Leppävirral võib imetleda ka inimkäte tööd. Kultuuri ja arhitektuurisõber leiab kindlasti tee
See on Saaremaa kõrgem ja ühtlasi ka kõige vanem piirkond. Kaitseala silmapaistvaim pinnavorm on Antsülusjärve rannaastang, mis kulgeb pikisuunas läbi kogu praeguse Viidumäe ja jaotab kaitseala kaheks, astangust kõrgemaks ja kuivemaks metsaalaks ning madalamaks, kohati soostunud alaks. 5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab? Kaitsealal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Looduskaitsealuseid taimeliike esindavad näsiniin, must seahernes ja pruunikas pesajuur, kauneid käpalisi. Rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas leidub ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein. Paljud haruldased taimeliigid eelistavad kasvada hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja
Näiteks paljud selle kaitsekategooria liigid peetakse oluliseks ka pärandkooslusi. Paljusid Limatünnik haruldased, neil teatakse alla kümne leiukoha. on pilkupüüdva välimusega, ravim- või söödavad seene- ja samblikuliike suudavad eristada vaid Enamik neist kõige haruldasematest on Eestis oma taimed. Erinevalt I ja II kaitsekategooria liikidest nende head tundjad. Haruldasi seeni pole alati lihtne levila piiril. Pooled I kategooria liikide leiukohtadest võib III kategooria liike isiklikuks tarbeks korjata looduses üles leida, sest nad ei kasvata viljakehasid Kaitstavaid seeneliike on kokku 46 ja kaitstavaid
annaabi.ee 
