| S. Kasvuvormid: 3 rühma: erinevaid osi, vaid kogu keha kohta öeldakse tallus. Talluses elavad seeneniidid sümbioosis koorik(kaartsamblik), leht(seinakorp), põõsasamblikud (habe-,põõsasamblik)| Paljunevad rohevetikate/sinikutega(tsüanobakter)|Samblikud kasvavad: puudel, maja katustel, kividel, vegetatiivselt: kas talluse küljest mudruvate tükikeste abil või ainult samblikele omaste kaljudel, (seal ka kus on ebasoodne neil) mullapeal jne.| S. Kasvuvormid: 3 rühma: tillukeste paljunemiskehakeste abil.| Tähtsus looduses: lagundab kivimeid, sureb ise ja nii koorik(kaartsamblik), leht(seinakorp), põõsasamblikud (habe-,põõsasamblik)| Paljunevad tekib kaljudele/kividele huumusekiht, kus saavad taimed hakata kasvama.>Polaaraladel
koonaldena puuokstel. Samblike talluses elavad seeneniidid elavad sümbioosis rohevetikatega ja sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikutest. Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt: kas talluse küljest murduvate tükikeste või ainult samblikele omaste tillukeste paljunemiskehakeste abil. Samblikud kasvavad maapinnal, puutüvedel ja -okstel, kivide pinnal ja pragudes ning vanadel kändudel. Meil esinevad samblikud enamasti nõmmemetsades maapinnal. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Kuna samblikud kasvavad väga aeglaselt ja nad võivad elada väga vanaks, on neid kasutatud geoloogiliste objektide vanuse määramiseks. Samblikud eritavad aineid mis
Kliima: v Kuiv v Alad, kus sajab vähem kui jõuaks ära aurustuda v Sademeid umbes 300600 mm/a v Sajab aastajooksul ebaühtlaselt, enamus talvel lumena ja kevadel hoovihmadena,suved põuased Rohtla kliima erinevates paikades: Mullastik: v Levivad huumusrikkad mustmullad Taimestik: Taimestik: v Taimedeks on kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised v Nendega kõrvuti kasvavad ka poolpõõsad v Kõrreliste vahele jääb ruumi veel samblikele ja lühiealistele õistaimedele v Rohtlavööndi ülemineku alal metsavööndis näeme metsatukkasid (puid) v Taimed on võimelised säilitama niiskust, kuivaperioodil keeravad lehed rulli Erinevaid kõrkjalisi: v Habehein v Preeriarohi v Stepirohi Lühiajalisi õistaimi: v Kullerkupp v Palu kurekell v Anomaalne pojeng Puid: v Hikkoripuu v Hõbevaher Loomastik: v
tähistatud valge-rohelise-valge laanikut. Alustaimestik on perekonnas 37 liiki. markeeringuga puudel. suhteliselt hõre: leidub kanarbikku, pohla, mustikat, palu-härgheina ja sügiseti mitmesuguseid söögiseeni. Nõmmemetsad on kasvukohas samblikele. Seda metsa iseloomustavad lillaõielise kanarbiku, lõhnava nõmm- liivatee ja heleda põdrasambliku esinemine alustaimestikus. Piklikel rabapeenardel kasvavad Eripära: Viru raba pindala rabamännid sookailu, mustika, (235 ha) on suhteliselt väike, kanarbiku ja sinikaga
saksa uurijatega taastuletada piirkonna viimase viie tuhande aasta kliima ajaloo. 198788 suvel osales Margus Toots mandrijää sügavpuurimisel Ida-Antarktise platool. Ka esimene ja ainuke teadaolev eesti soost naisteadlane Antarktikas oli väliseestlane. Sidney ülikooli teadlane Maret Vesk töötas Antarktikas 1987. ja 1988. aasta suvel, kelle välitööde põhjal on ilmunud hulk teadusartikleid maksasammalde fotosünteesi peensuste kohta ning inimtegevuse mõjust samblikele. Rootsist osales Andres Loor Greenpeace'i Antarktika-ekspeditsioonis fotograafina. Mart Nyman tegi kahel korral glatsioloogina kaasa Euroopa Liidu Antarktise jää uurimise projektis. Ivo Meisner USA-st uuris oma Scotti polaarinstituudis Cambridge'is kaitstud magistritöös Antarktika lepingu toimimist ja andis soovitusi, kuidas lepingut täiendada. Kodueestlastest on vast tuntuimaks Antarktikat uurinud geograafiks Andres Tarand.
Sissejuhatus Inimkonnale on oluline, et elataks võimalikult kvaliteetset elu, suur osa elu kvaliteedil sõltub õhust kui puhas on meid ümbritsev õhk. Kohas, kus inimesi palju koos elab, on õhk rohkem saastatud, kui väheste inimestega asustatud paigas. Meie kiire elutempo tõttu on õhu puhtus jäänud tavainimesele küllalt märkamatuks ei osata mõelda sellele, mida võib inimtegevus teha looduses elavatele organismidele näiteks samblikele. Inimtegevuse tagajärjel satub õhku palju mürgist näiteks, kui ahjus põletatakse asju, mis põletamiseks ei ole mõeldud: keemilisi aineid sisaldavad tühjad purgid, liimi- ja juukselakipakendid, plastmassesemed jne. Plastmasspudelite põletamisel tekib korstnasse valge sõmer kiht, mis ajapikku suitsus ja soosjuses laguneb ja õhku levib. Kvaliteetne õhk peab olema kõigile tagatud ning seetõttu on ka muudetud
putukamürk, mille tõttu kannatasid paljud linnuliigid) ( ENVIR. 2009). Veekogudesse on läbi aegade veetud erinevaid jäätmeid mille toksilised mõjud võivad põhjustada veekogude õitsemist, mille tagajärjel muutub elupaik paljudele liikidele kõlbmatuks. Samuti on tänu vette paisatud kemikaalidele paljudes kalades suur elavhõbeda sisaldus ( ENVIR. 2009). Tööstusmaastikul ja selle ümbruses on suurimaks probleemiks õhusaaste, millel on suur mõju samblikele. Tööstusettevõtted, mis töötavad fossiilkütustega, paiskavad õhku suurel hulgal lämmastik- ja vääveloksiide, mis reageerides vihmaveega tekitavad happevihmasid, mis on eriliselt kahjustanud metsakooslusi ja veekogusid. Linnades on probleem liigsetest transpordiheidetest tekkiv fotokeemiline sudu ning tööstusettevõtetes liigne toksiliste metallide kasutamine. ( ENVIR. 2009). Kokkuvõte Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis
Samblikud 33) Ehitus:1) talluses elavad seeneniidid sümboiisis rohevetikate ja sinikutega 2) seeneniidid+rohevetikad(sinikud) 34) Seeneniidid ja vetikad(või sinikud) elavad lamblike vastastikku kasulikus kooselus she sümbioosis 35) Paljunemine: peamiselt vegetative 36) Kasvukoht Ei kasva seal kus on taimede jaoks soodsad tingimused eluks, sest nad ei kasva kiiresti ja ei suuda konkureerida kõrgete taimedega. 37) Tänu samblikele saab esinemise järgi hinnata õhu puhtust, sest nad on õhku saastvate ühendite suhtes tundlikud. 38) Roll looduses 1) toiduks loomadele 2)taimede pioneer- elutingimuste loojad 3)esmase mullakihi loojad Selgroogsed ja selgrootud 39) Tunnus Selgrootud Selgroogsed Toes Kitiinist lubiainest või lihastest toes, Luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) mis paikneb keha pinnal(välimine
..................................................................................20 2 Sissejuhatus Õhu saastatus on piirkonniti erinev, linnades on see suurem, maakohtades väiksem. Inimene elades tavaliselt ei huvitu sellest kui saastatud või saastamata on teda ümbritsev õhk, mida ta koguaeg enda sisse hingab. Ei mõtle sellele, mida võib tema tekitatud mürgised gaasid looduses elavatele organismidele, näiteks samblikele põhjustada. Oma kodukoha õhupuhtust on lihtne määrata puudel kasvavate samblike järgi. Seda, miks see nii on ja kuidas seda täpsemalt teha on kirjeldatudgi järgnevas uurimistöös. 3 1. Bioindikatsioon Bioindikatsiooniga iseloomustatakse keskkonnaseisundi muutusi organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse jm.) põhjal. Eriti
.............................17 8.Lisad..........................................................................................................18-... 1. Sissejuhatus Õhu saastatus on piirkonniti erinev, linnades on see suurem, maakohtades väiksem. Inimene elades tavaliselt ei huvitu sellest kui saastatud või saastamata on teda ümbritsev õhk, mida ta koguaeg enda sisse hingab. Ei mõtle sellele, mida võib tema tekitatud mürgised gaasid looduses elavatele organismidele, näiteks samblikele põhjustada. Oma kodukoha õhupuhtust on lihtne määrata puudel kasvavate samblike järgi. Seda, miks see nii on ja kuidas seda täpsemalt teha on kirjeldatudgi järgnevas uurimistöös. 2 2. Bioindikatsioon 2.1. Mis on bioindikatsioon Bioindikatsioon, keskkonnaseisundi ja oludemuutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, katvuse,
Talluse välispinnal on koorkiht, keskel südamikukiht ning all alumine koorkiht. · Samblike toitumine- elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikatest. Samblikud tarbivad seeneniitide elutegevuse tulemusena tekkivat vett ja süsihappegaasi ning lahustuvateks muudetud mineraalaineid. · Samblike paljunemine- paljunevad vegetatiivselt. See toimub kas talluse küljest murduvate tükikeste abil või ainult samblikele omaste tillukeste paljunemiskehakeste abil, mis sisaldavad mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seeneniite. · Samblike osa looduses- eritavad aineid, mis murendavad kivimeid, tekitavad taimedele kasvukohti (huumus), polaaraladel on põhjapõtradele toiduks. · Samblike osa inimese elus- valmistatakse ravimeid, nende abil hinnatakse ka keskkonnaseisundit. Loomad 14
annaabi.ee 
