Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Neist Eestis kasvab ligikaudu 530 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. TÄHTSUS Sageli moodustavad sammaltaimed maapinnal lausalise katte. Samblavaip takistab vihma ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele. Osaliselt kõdunenud turbasammaldest moodustub turvas, mida kasutatakse tööstuses ja põllumajanduses. Siin on mõned näited sammaltaimedest: Soosammal Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda tahuksamblalised, perekonda soosammal. Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest. Värvus puhas kuni kollakasroheline, alusel pruunikas
Sisaldavad hulgaliselt maitse- ja lõhnaaineid, ei vaja tugevat maitsestamist Sobivad vürtsid Cayenne pipar, must ja valge pipar, karri, piment. Maitsetaimedest ead haraputk, tüümian, basiilik, estragon, kurgirohi, köömned, meliss. Maitseroheline till, petersell, sibulalauk. Eeltöötlemine Puhastamine metsaprügist, sorteerimine liikide kaupa, ussitanud ja söögiks mittekõlbulikud eemaldada. Puravikel ja võiseentel eemaldada kübaraalune samblakiht ja kübaratelt nahk. Pesta, nõrutada, tumenemise vältimiseks panna vette hapet. Vajadusel kupatamine 5-10 min, pesta kuuma veega ja nõrutada. Nõrgalt mürgiseid kupatatakse 2 korda. Sorteerimine suuruse järgi: suured kübarad ja jalad hakkida peeneks täidised ja kastmed keskmised lisanditeks roogade juurde (keedetud kalatoidud) väikesed marineerimiseks või tervelt kuumtöötlemiseks. Kuivatatud seened Sorteerida, eemaldada putukate poolt rikutud ja liigkuivanud
Neist Eestis kasvab ligikaudu 530 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Eesti loodust ilmestavad peamiselt lehtsamblad. Neist rabadele on iseloomulikud turbasamblad. Maksasammaldest on enam levinud helvik. Sageli moodustavad sammaltaimed maapinnal lausalise katte. Samblavaip takistab vihma- ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele. Osaliselt kõdunenud turbasammaldest moodustub turvas, mida kasutatakse tööstuses ja põllumajanduses. [Sammaltaimed] 10 Sõnajalgtaimed Sõnajalgtaimedel on tõelised lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes.
Ehkki pikalehine huulhein kasvab enamasti ikka turbasamblal, võib teda erinevalt teistest liikidest leida ka päris veest. Huulheina on nimetatud ka samblamõõtjaks. Turbasamblal kasvades peab ta viimase kasvuga sammu pidama. Seega peab ta igal aastal kasvatama uue võsu ülespoole. Kuna aga soos lagunevad jäänused aeglaselt, siis on sambla sees näha paljude viimaste aastate juurdekasvud ja lehekodarikud, nende järgi saabki mõõta, kui palju on samblakiht mingil aastal paksenenud. Praegu kasutatakse huulheina suhteliselt vähe, kuid tema kasutamisvõimalused on tegelikult väga rikkalikud. Piiravaks saab taime raske kättesaamine märgadelt sooaladelt ning väike kasv - vajalikku hulka taimi on raske koguda. Mujal maailmas on ta soode vähesuse tõttu üsna haruldane. Huulheina on Eestis kasutatud silma- ja kõrvahaiguste korral, lehti pandi huultele ohatisest vabanemiseks. Lehed sisaldavad paljusid happeid ja pisikuid hävitavaid aineid
Samblaid võib enamasti leida mätastel. 11 DWARF-SHRUB-SPHAGNUM PALUDIFIED FORESTS RABASTUVAD METSAD This group is characterized by acid soil with superfluous moisture, well-developed dwarf shrub and moss layer that contains considerable amounts of bog and hair moss. Seda gruppi iseloomustab happeline liigniiske muld, hästi arenenud puhma- ja samblarinne ja samblakiht, mis sisaldab suurel hulgal soo (turba) ja karusammalt. The bog whortleberry (Vaccinium uliginosum) site type is more widespread in northern and southwestern Estonia. Soosinika (Vaccinium uliginosum) kasvukohatüüp on enamlevinud Põhja- ja Edela-Eestis. The fertility of the strongly podzolized (often with a hardpan horizon) and swampy podzolic-gley and podzolic-peaty which have been formed on sands poor in
(sellest tuleneb taime eestikeelne nimi). Heina kuivades anemoniin laguneb ja kariloomadele põletusi ja mürgitusi ei tekita. KOLLANE ÜLANE Anemone ranunculoides, nimi tuleneb kreeke keelest: anemos tuul; ranunculoides tulikasarnane. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: salumetsad, põõsastikud, metsaservad, eelistab kasvada kohas, kus päikesekiired taimeni jõuavad; levikut takistavad varisenud lehed ja tihe samblakiht. Kollane ülane on pika maa-aluse risoomiga madal püsik, vars 20-30 cm kõrge, lehed kinnituvad varre ülemisele kolmandikule. Lehelaba on kolmejagune ja kinnitub vahetult, ilma rootsuta varrele. (Erinevus võsaülasega!) Lehed koltuvad juba suvel ning on ilma eriliste kaitsekihtideta, korjatud ülasekimp närbub ruttu, kuna lehtedest aurub niiskus kiiresti. Õied üksikult või kuni 5-kaupa, kollased, 1,5-3 cm läbimõõdus
annaabi.ee 
