kaudu 3. eepika kirjanikul palju võimalusi a. romaan võib olla luulesarnane enesepaljastus b. võib olla üles ehitatud draamalikule teose esitamisele c. autor võib anda tegelastele hinnanguid 4. nii proosa- kui ka luuleteose puhul peaksime autori ja teose samastamisega olema ettevaatlikud a. autor võib kirjutada midagi sellist, mis pole seotud tema elukogemuse või mõttemaailmaga i. seepärast on otstarbekas tekstuaalse autori mõiste 1. Tekstuaalne autor teksti poolt loodud autorikuju a
Augustinus, kristluse kõige mõjukam teoloog, väitis, et paganliku maagia, usundi ja loitsimise on kõik leiutanud Saatan, et meelitada inimsugu eemale kristlikust tõest. Augustinus ütles, et loitsimise osa tagajärgi on meelepettelised, teised tõelised. Nii tõelisus kui ka meelepete oli Saatana töö. Loitsijad ei kutsu välja mitte vaime, vaid deemoneid. Ning siis tulid kristlikud teoloogid välja uue olulise samastamisega: deemonid, keda loitsijad välja kutsuvad, on paganlikud jumalad. Jupiter, Diana ja teised Rooma panteoni jumalused on tegelikult deemonid, Saatana teenrid. Kuna kristlus levis põhja poole väideti sedasama Wotani, Freyja ning keldi ja germaani teiste jumaluste kohta. Kes neid jumalaid kummardas, kummardas deemoneid, teadis ta ise seda või mitte. Selle käiguga sai kõiki paganaid, aga ka loitsijaid pidada osalisteks Saatana koletislikus plaanis maailma päästmine nurjata. See oli enamiku
TEKSTUAALNE AUTOR Lüürika e luulekunst väljendab enamasti autori mõtteid ja elamusi, luuletose seos oma autoriga on otsene ja vahetu. Dramaatika e draamakunsti puhul on tegemist vastupidise olukorraga- Näidend koosneb tegevuest, autor saab seisukohti avaldada vaid tegelaste kaudu. Eepikas e proosakunstis on autoril palju võimalusi: ! ! ! Romaan võib olla nagu lüürika- autori enesepaljastus. ! ! ! Romaan võib olla nagu dramaatika- piirdub vaid tegevusega. Siiski peaks autori ja teose samastamisega olema ettevaatlik- autor võib end kirjutada mingisse rolli, millel ei ole midagi ühist tema tegeliku elukogemuse ja mõttemaailmaga. ! ! --> Tekstuaalne autor - teksti poolt loodud autorikuju. Teos sisendab meile, et ! ! ! ! tema autoril oli teatav maailmavaade ja ellusuhtumine. AUTOBIOGRAAFIA e eluloojutustuse puhul tekstuaalne autor ja tegelik autor kattuvad. Proosateoses luuakse pilt tekstuaalsest autorist: ! *teose tegevustikku saatvate hinnanguliste kommentaaride abil
Rahva asemel võib riigi tunnusena nimetada ka alalist elanikkonda. Rahva mõiste ei kattu alalise elanikkonna mõistega. Mõistel ,,rahvas" on kahesugune põhitähendus: · etnograafiline (erinevaid aspekte avavad sisus mõisted rahvas ning rahvus); · poliitiline (peamiselt käsutatakse mõistet rahvas). Etnograafilise tähenduse aluseks peetakse veresugulust koos vaimse ühtekuuluvusega, samastamisega antud rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas: · põhirahvuseks ning
Rahva asemel võib riigi tunnusena nimetada ka alalist elanikkonda. Rahva mõiste ei kattu alalise elanikkonna mõistega. Mõistel ,,rahvas" on kahesugune põhitähendus: · etnograafiline (erinevaid aspekte avavad sisus mõisted rahvas ning rahvus); · poliitiline (peamiselt käsutatakse mõistet rahvas). Etnograafilise tähenduse aluseks peetakse veresugulust koos vaimse ühtekuuluvusega, samastamisega antud rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas: · põhirahvuseks ning
määrata (st jõuda suveräänse omariikliku olemiseni) konkreetsel territooriumil maailmas vaid üks kord. P.1. MÕISTE RAHVAS ERINEVAID TÄHENDUSI Mõistel rahvas on kahesugune põhitähendus: etnograafiline (erinevaid aspekte avavad sisus mõisted rahvas ning rahvus); poliitiline (peamiselt kasutatakse mõistet rahvas). Etnograafilise tähenduse aluseks peetakse veresugulust koos vaimse ühtekuuluvusega, samastamisega antud rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas põhirahvuseks ning
annaabi.ee 
