). Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. , Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi: Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. Gauss'i teoreem. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga.
1 LÜ mõjutab teist kauguselt 1 cm jõuga 1 dn. SI-süsteemis on laengu ühik defineeritud elektrivoolu tugevuse kaudu: 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui vooutugevus on 1 A (amper). Seega võrdetegur : Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel - Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja tugevuse ühikuks SI süsteemis on volt meetri kohta (V/m), potentsiaali ühikuks on volt (V). Gauss'i teoreem - Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. - Gaussi teoreem Loeng 12 Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus Ohm'i seadus (1826) - Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega.
1 LÜ mõjutab teist kauguselt 1 cm jõuga 1 dn. SI-süsteemis on laengu ühik defineeritud elektrivoolu tugevuse kaudu: 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui vooutugevus on 1 A (amper). Seega võrdetegur : Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel - Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja tugevuse ühikuks SI süsteemis on volt meetri kohta (V/m), potentsiaali ühikuks on volt (V). Gauss'i teoreem - Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. - Gaussi teoreem Loeng 12 Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus Ohm'i seadus (1826) - Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega.
Jõujoon on kõver, mis on kõigis punktides paralleelne väljavektoriga. (Ehk: väljavektor on alati mingi jõujoone puutujaks.) Kuna pidevas väljas paiknevad jõujooned lõpmata tihedalt (iga ruumipunkti läbib mingi jõujoon), pole kõiki neid võimalik joonisele kanda. Kokkuleppeliselt joonestatakse jõujooned nii, et nende tihedus oleks võrdeline väljatugevusega antud ruumiosas. Samapotentsiaalipind on kinnine pind, mis ühendab sama potentsiaaliga väljapunkte. Ka samapotentsiaalipinnad paiknevad lõpmata tihedalt (igal väljapunktil on mingi potentsiaal). Joonisele kantakse tavaliselt potentsiaali kindlatele "ümmargustele" väärtustele vastavad pinnad (tegelikult pindade lõikejooned mingi koordinaattasandiga). Näitena toome positiivse ühiklaengu välja graafilise pildi. Et jõujooned aitavad mõista välja geomeetriat, kasutame neid ka edaspidi. Punktlaengu väljatugevus ja potentsiaal.
Järgnev joonis kujutab kahe võrdvastandmärgilise laengu poolt tekitatud elektrivälja. Elektrivälja jõujooned lähtuvad positiivselt laengult ja suunduvad negatiivsele laengule. Laengu liikumisel mööda samapotentsiaalipinda elektrilised jõud tööd ei tee. Elektrivälja tugevuse vektor on alati risti tema alguspunkti läbiva samapotentsiaalipinnaga. Elektrivälja tugevus mingis ruumipunktis on seda suurem, mida tihedamalt paiknevad selle punkti ümbruses samapotentsiaalipinnad. Ühtlasi tähendab see, et elektrivälja tugevus mingis ruumipunktis on seda suurem, mida tihedamalt paiknevad elektrivälja tugevuse jõujooned selle ruumipunkti ümbruses. 35.Elektrivälja tugevuse vektori vooog. Gaussi teoreem. Ühtlaselt laetud lõpmata suure tasandi ja lõpmata pika ühtlaselt laetud sirge niidi elektrivälja tugevuse arvutamine Gaussi kasut. Elektrivälja tugevuse vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sees olevate
3) ja superpositsiooni printsiipi (10.4), ning joonestame kõverad selliselt, et iga kõvera mistahes punkti rakendatud elektrivälja tugevuse vektor oleks sellele kõverale ühtlasi puutujaks. Niimoodi saadud jõujooni kujutavad joonisel pidevad kõverad. Samapotentsiaalipindade konstrueerimiseks arvutame valemit (10.7) ja superpositsiooni printsiipi kasutades erinevate ruumipunktide potentsiaalid ja eraldame välja ühesuguse potentsiaaliga ruumipunktid. Nendest moodustuvadki samapotentsiaalipinnad, mida kujutavad joonisel katkendlikud jooned. Valemist (10.8) järeldub, et kuna samapotentsiaalipinna kõik punktid on (definitsiooni põhjal) võrdse potentsiaaliga, siis laengu liigutamisel mööda samapotentsiaalipinda on elektriliste jõudude vastu tehtud töö võrdne nulliga. Samas teame, et laengu elementaarsel nihkel dr tehtud lõpmata väike töö avaldub
annaabi.ee 
