Tööjõu pakkumine majapidamised otsustavad, kui palju tööd pakkuda. Majapidamised jaotavad aega tööaeg ja mitte tööaeg. Tööjõu pakkumine sõltub palgamäärast ja viimase vaba tunni hinnast. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nim. kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nim tööintensiivseks tehnoloogiaks. Samakoguse joon kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera. Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka, mida on võimalik toota kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali. Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada tootmismahtu muutmata. Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab thnilise asendamise piirmäär (MRTS). KOGUKULU TC=FC+VC KESKMINE KOGUKULU AC=TC/Q KESKMINE MUUTUVKULU AVC=VC/Q
- Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. - Tootmisfunktsioon kirjeldab toodangu hulka, mida on võimalik toota, kombineerides erinevates kogustes tööd ja kapitali. - Töö ja kapitali asendamise piirmäära defineeritakse kui kapitali koguse vähenemist töö koguse ühe ühikulisel suurenemisel nii, et tootmismaht ei muutuks. Isokvant- samakoguse joon - kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samakoguse kõvera Tehnilise asendamise piirmäär - Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. - Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehnilise asendamise piirmäär (MRTS) Samakulujoon - Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada
näitab, kuidas on võimalik olemasolevate hindade juures seda teha. a) Õige b) Vale Firmateooria 1. Ettevõtet analüüsides vaadeldakse lühiajalisena sellist perioodi, kus kõiki sisendeid on võimalik muuta. a) Õige b) Vale 2. Keskmine muutuvkulu iseloomustab muutuvkulusid ühe toodetud ühiku kohta. a) Õige b) Vale 3. Ettevõte toodab odavaima võimaliku tootmistehnoloogiaga sellises punktis, kus samakoguse joon puutub samakulu joont. a) Õige b) Vale 4. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. a) Õige b) Vale 5. Piirkulu arvutamiseks jagame muutuse kogukuludes muutusega tootmismahus. a) Õige b) Vale 6. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab väikeses koguses kapitali ühe töölise kohta, nimetatakse tööintensiivseks tehnoloogiaks. a) Õige b) Vale 7
Rasvad erinevad nende koostisse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappe jääkides kaksiksidemeid, seda vedeam on rasv. Lipiidid on org üh klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees (enamasti) mittelahustuvad ühendid.(lipiidid lah erinevates apolaarsetes üh, ntx benseen ja eeter) Lipiidid täidavad org põh energiaallika osa. Osküdeerimisel vabaneb 2x rohkem energeiat(38,9KJ/g) kui samakoguse sahhariidide või valkude lag. Lipiidid(rasvakiht) võivad omada ka kaitse funktsioone(ümbritseb siseorganeid), kaitseb liigse jahtumiseees(jääkarul naha all). Taimedes on suurim lipiidide sis. seemnetes(pähklid) Lihtlipiidide ühinimesil teise keem.ühenditega mood. liitlipiidid. Ntx kuuluvad rakumembraani koostisesse fosfolipiidid. Vahades on glütserooli asemel mõni teine alkohol. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse ehitusega
nende koostisse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappe jääkides kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Lipiidid on org üh klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, fosfo- ja glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, terpenoidid (ka steroidid) - vees (enamasti) mittelahustuvad ühendid.(lipiidid lah erinevates apolaarsetes üh, ntks. benseen ja eeter) Lipiidid täidavad org põhilise energiaallika osa. Osküdeerimisel vabaneb 2x rohkem energeiat(38,9KJ/g) kui samakoguse sahhariidide või valkude lag. Lipiidid(rasvakiht) võivad omada ka kaitse- funktsioone(ümbritseb siseorganeid), kaitseb liigse jahtumise ees(jääkarul naha all). Taimedes on suurim lipiidide sisaldus seemnetes(pähklid). Lihtlipiidide ühinemisel teise keem.ühenditega mood. liitlipiidid. Ntks kuuluvad rakumembraani koostisesse fosfolipiidid. Vahades on glütserooli asemel mõni teine alkohol. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse ehitusega
tootmissisendite kombinatsiooniga võib antud tehnoloogia korral toota. Valem: TP=f Ettevõtte teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on suurem kui tootmissisenditele tehtud kulutused. Kasumi valem: Tulu-kulu arvestamine: Raamatupidamislik (kitsas, konkreetses, raamatupidamislikus mõistes) Majandusanalüütiline (laias, üldises, majandusteoreetilises mõistes) Graafiliselt saab tootmisfunktsiooni kujutada isokvantide abil. Isokvant e samatoodangu (samakoguse) joon kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokvant näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Keskmine produkt e keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. (AP, ATP) keskmine produkt e kogutoodangu tootmisteguri ühe ühiku kohta kajastab mingi(muutuva) tootmissisendi keskmist tootlikkust:
ühikulisel suurenemisel nii, et tootmismaht ei muutuks. Seega on tootmissisendid teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Järelikult leidub piisavalt suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite kombinatsioone, mille puhul tootmismaht ei muutu. Graafiliselt väljendatakse neid kombinatsioone isokvandiga. Isokvant on antud toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht (vt. Joonis 8.7). Joonis 8.7 Isokvant ehk samakoguse joon See isokvant näitab meile erinevaid tehnoloogiaid, millega saab toota 15 kampsunit päevas. Näiteks punktis b kasutatakse 2 masinat ja 2 töölist, selleks, et toota 15 kampsunit päevas. Samasuguse kampsunite koguse päevas saaks toota ka 1 masina ja 4 töölisega (punkt c). Isokvandi puutuja tõus määrab ära tehnilise asendamise piirmäära. Näiteks tööjõu kapitaliga asendamise piirmäär kujutab endast kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku