Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Struktuurökonoomika tegeleb turule orjenteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga. Uurimisobjekt on sama mis ettevõtte majanduse õpetamisel. Sageli vasdandakse üksteisele turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regu...
Tarbimisruum : kui teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone GRAAFIK 5) Hüvise kasulikkus Majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, see on alati suhteline(sõltub tarbijast) ning muutlik(sõltub sellest kui tungivat vajadust hüvis rahuldab) 6) Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused Samakasulikkuskõver- kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendav joon. o On negatiivse tõusuga ehk langevad o Täidavad kogu tarbimisruumi o Ei ristu kunagi omavahel o On kumerad GRAAFIK 7) Tarbimiseelarve ning selle graafiline esitus eelarvejoon Sissetulekutega piiratud majapidamise tarbimisvõimalused.(selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida)...
MRS = q1 / q2 MU1 / MU2 q1 / q2 dx = x´ (tuletis) Asendusnorm on tegelikult tuletiste suhe. q1 q1 q2 q2 1. Ei saa samakasulikkust kätte liiga väike eelarve 2. Kõige parem samakasulikkuskõver 3. Raha jääb üle Ühe joonise peal piirkasulikkus ja kogukasulikkus. Küllastuspunkt üksi homo oeconimicus sealt enam edasi ei tarbi. V Q MU Grosseni seadused 1. Iga järgmise tüki kasulikkus on väiksem ehk piirkasulikkus on alanev. 2. Kogukasulikkum on piirkasulikkuste summa. Tarbija maksimeerib seda suhet. MU1 / p1 = MU2 / p2 = MUx / px...
13 5) Hüvise kasulikkuse mõiste. Majapidamised peavad tarbimiskomplektidel vahet tegema mingisuguse kriteeriumi alusel – selleks on kasulikkus. Hüvise kasulikkus (u - utility) on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, see on alati suhteline (sõltub tarbijast) ja muutlik (sõltub sellest, kui tungivat vajadust hüvis rahuldab). 6) Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused. Tarbimisruum on täis erisuguse kasulikkusega tarbimiskomplekte. Siiski on osa komplekte küll erineva koosseisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust kõver väljendab....
Teise hüvise optimaalne kogus q2* 2 q1 2 . 3 3 3 3 Kokku tarbitakse tõesti 4 ühikut hüviseid ja selleks kulub 12 ühikut raha. Kasulikkustase on 4 64 9,48 3,08 u *A 9,48 , kust samakasulikkuskõver u *A q1 q22 q2 3,08 q 0 , 5 . 3 9 q1 q1 Samakasulikkuskõver langev nõgus joon (esimene tuletis negatiivne, teine positiivne: dq2 d 2 q2 0,5 3,08 q 1, 5 0 , (0,5 3,08)(1,5) q1 2 , 5 0 . dq1 dq1 2 Komplekti B valimisel on tarbija eelarvepiirang 3q3 3q4 12 , kust eelarvejoon q4 4 q3 . Hüviste...
6 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast Kujutage optimaalne tarbimiskomplekt joonisel. Leidke majapidamise kasulikkustase optimaalse komplekti korral ja kujutage joonisel samakasulikkuskõver (komplektide hulk, kus iga valitud komplekti kasulikkus on samasuur kui optimaalsel komplektil). Optimaalse komplekti kasulikkus : u(30;10) 30 2 10 9000 , siit samakasulikkuskõver 9000 q12 q2 9000 q2 2 . Kui majapidamine otsustaks näiteks tarbida ühe ühiku esimest q1 hüvist, siis saaks ta 9000 ühikut kasulikkust, kui teist hüvist tarbiks 9000 ühikut!? Aga kui palju see maksaks...
Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...