4 1 8 2 3q1 3 2 q1 12 9 q1 12 q1* 1 . Teise hüvise optimaalne kogus q2* 2 q1 2 . 3 3 3 3 Kokku tarbitakse tõesti 4 ühikut hüviseid ja selleks kulub 12 ühikut raha. Kasulikkustase on 4 64 9,48 3,08 u *A 9,48 , kust samakasulikkuskõver u *A q1 q22 q2 3,08 q 0 , 5 . 3 9 q1 q1 Samakasulikkuskõver langev nõgus joon (esimene tuletis negatiivne, teine positiivne: dq2 d 2 q2 0,5 3,08 q 1, 5 0 , (0,5 3,08)(1,5) q1 2 , 5 0 . dq1 dq1 2 Komplekti B valimisel on tarbija eelarvepiirang 3q3 3q4 12 , kust eelarvejoon q4 4 q3 . Hüviste
4) Tarbimiskomplekt ja tarbimisruum (graafikul) Tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saada olevatest hüvitistest. Tarbimisruum : kui teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone GRAAFIK 5) Hüvise kasulikkus Majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, see on alati suhteline(sõltub tarbijast) ning muutlik(sõltub sellest kui tungivat vajadust hüvis rahuldab) 6) Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused Samakasulikkuskõver- kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendav joon. o On negatiivse tõusuga ehk langevad o Täidavad kogu tarbimisruumi o Ei ristu kunagi omavahel o On kumerad GRAAFIK 7) Tarbimiseelarve ning selle graafiline esitus eelarvejoon Sissetulekutega piiratud majapidamise tarbimisvõimalused.(selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida)
Graafilises mudelis on optimaalne tarbimiskomplekt eelarvejoone ja sissetuleku-tarbimiskõvera lõikepunktis. 6 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast Kujutage optimaalne tarbimiskomplekt joonisel. Leidke majapidamise kasulikkustase optimaalse komplekti korral ja kujutage joonisel samakasulikkuskõver (komplektide hulk, kus iga valitud komplekti kasulikkus on samasuur kui optimaalsel komplektil). Optimaalse komplekti kasulikkus : u(30;10) 30 2 10 9000 , siit samakasulikkuskõver 9000 q12 q2 9000 q2 2 . Kui majapidamine otsustaks näiteks tarbida ühe ühiku esimest q1 hüvist, siis saaks ta 9000 ühikut kasulikkust, kui teist hüvist tarbiks 9000 ühikut!? Aga kui palju see maksaks
ning seda nimetatakse tarbimisruumiks. 13 5) Hüvise kasulikkuse mõiste. Majapidamised peavad tarbimiskomplektidel vahet tegema mingisuguse kriteeriumi alusel – selleks on kasulikkus. Hüvise kasulikkus (u - utility) on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, see on alati suhteline (sõltub tarbijast) ja muutlik (sõltub sellest, kui tungivat vajadust hüvis rahuldab). 6) Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused. Tarbimisruum on täis erisuguse kasulikkusega tarbimiskomplekte. Siiski on osa komplekte küll erineva koosseisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust kõver väljendab.
Asendusnorm suhe, milles kaupu saab asendada. MRS = q1 / q2 MU1 / MU2 q1 / q2 dx = x´ (tuletis) Asendusnorm on tegelikult tuletiste suhe. q1 q1 q2 q2 1. Ei saa samakasulikkust kätte liiga väike eelarve 2. Kõige parem samakasulikkuskõver 3. Raha jääb üle Ühe joonise peal piirkasulikkus ja kogukasulikkus. Küllastuspunkt üksi homo oeconimicus sealt enam edasi ei tarbi. V Q MU Grosseni seadused 1. Iga järgmise tüki kasulikkus on väiksem ehk piirkasulikkus on alanev. 2. Kogukasulikkum on piirkasulikkuste summa. Tarbija maksimeerib seda suhet. MU1 / p1 = MU2 / p2 = MUx / px
kogusest). Seega on samaväärsed kõik tulude jaotuse variandid ja puutepunkt maksimaalse kasulikkusvõimaluste rajaga on vastuvõetav ka väga suure tulude jaotuse ebavõrdsuse korral. Utilitaristliku lähenemisviisi puhul ei ole seega ümberjaotusel mõtet: see ei loo ühiskonna seisukohalt tulu juurde ja tekitab ainult kulu. 110. Selgitage Rawlsi õigluskriteeriumi olemus ja sellest tulenev lähenemine ümberjaotusele? Rawlsi samakasulikkuskõver koosneb telgedega paralleelsetest sirgetest. Sisuliselt on Rawlsi järgi õiglane ühiskonna kõige madalaima kasulikkuse tasemega grupi kasulikkuse suurendamine. Seega Rawlsi lähenemisviisi puhul tasub alati ümberjaotust teha, kui see suurendab kõige madalama kasulikkuse tasemega ühiskonna grupi kasulikkust. 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 111. Millistes kohtades (kelle juures avaldub ühiskondlik heaolu?