MÕJUTAB ABISTAMISKÄITUMIST 3. Inimeste elu on jumala missioon EI MÕJUTA OLULISELT ABISTAMISKÄITUMIST 4. Süvenenud religiooniga inimesed on abivalmimad. - MÕJUTAB ABISTAMISKÄITUMIST Tuleb esile, et inimese ütlemised ja õigekspidamised ei tähenda, et nii käitutakse. Ei tehta nii, nagu peetakse õigeks, vaid õigustatakse seda, mida tehakse. Halastaja Samaariamehe eksperiment: paluti minna üle õue ja esitada kõne, üle õue minnes kohtus köhiva ja haige mehega (kõnetades pani rohtu suhu). Uuriti kolme situatsiooni parameetrit (3 üliõpilaste alagruppi, kellele anti erinevalt ülesanne): 1. Kuidas abistamiskäitumist mõjutab kiirus: kõne teoloogia ülõp töövõimalustest. 2. Kiirus pole oluline: kõne halastaja samaariamehe loost. 3
sekkumist) 17. Toimetulek poliitilise repressiooni järgse traumaga Lehtsaare ja Noore uurimuse (2003) põhjal. - enamike repressioonide all kannatanud inimeste jaoks on usk olnud toimetulekuks oluline - esmatähtsad on vaimulikud tegevused ja kaitse otsimine (rajanevad isiklikul jumalasuhtel) + usulise toetuse otsimine (inimsuhted) - usu mõtestav funktsioon tagaplaanil 18. Halastaja samaariamehe eksperiment. - kiirustamine pärsib abistamiskäitumist (kellel kõige vähem aega, see pööras tähelepanu kõige vähem) - teema, millele inimesed mõtlesid, ei mõjutanud oluliselt abistamiskäitumist - usuline orientatsioon ei avaldanud abistamiskäitumisele mõju 19. Abistamisprotsessi ja religiooniseos Gromi (2007) järgi. - abistamine pole hetkeline sündmus vaid protsess, mis läbib teatud etapid
kuidagi stressoriga seotud. Hingeline vältimine puudutab traumaga seotud mõtete ja tunnete vältimist. Alkoholi ja mõnuainete tarbimine võib olla traumaga seonduvate mõtete ja tunnete vältimiseks. Huumor, mis avaldub naljades stressori üle. Kannatuse põhjuse ja kannatuse üle nalja tegemisel võib olla tervendav mõju. Seega on religiooni poole pöördumine üks võimalikest toimetulekustrateegiatest. 12. Abistamiskäitumine, Halastaja Samaariamehe eksperiment. - kiirustamine pärsib abistamiskäitumist (kellel kõige vähem aega, see pööras tähelepanu kõige vähem) - teema, millele inimesed mõtlesid, ei mõjutanud oluliselt abistamiskäitumist - usuline orientatsioon ei avaldanud abistamiskäitumisele mõju 13. Rituaalne käitumine, usulise rituaali eripära. - Oluline on täheldada, et rituaalne käitumine on inimesele üldiselt omane. See, kuidas
usuliste otsustuste langetamist ja andestamist vabanemaks negatiivsetest tunnetest. Need meetodid võivad erinevate inimeste elus omada erinevat tasakaalu. Üldistatult tuleb tõdeda, et usulised toimetulekumeetodid on seotud inimese sisemaailma ja selle seostega nii iseenda, Jumala, elusündmuste kui ka teiste inimestega. Mõnel juhul võib olla usulistel toimetulekuvahenditel ka elumuutev tulemus. 29) Darley ja Batsoni „Halastaja samaariamehe“ eksperiment Abistamisfaktorite uurimisel on tuntuim Darley ja Batsoni (1973) nö „halastaja samaariamehe eksperiment“. See keskendub eelkõige religiooni ning abistamiskäitumise vahelistele seostele. Tähelepanu on pööratud ka religiooni ja vaenukäitumise vahelisele seosele ning abistavale suhtele. Neljakümnel Princetoni Teoloogiaseminari üliõpilasel paluti ette valmistada kolme kuni viie minutiline kõne ja esitada see läheduses asuvas õppehoones. Teel 110
Jumalaga, jumaliku sekkumise ootamist, Jumala usaldamist, intensiivset palvetamis 3. Lohutuse ja Jumala ligiolu leidmine puudutab vaimuliku abi otsimist, keskenemist usulistele tegevustele, pühitsustegevusi, 4. Teiste ja Jumala läheduse otsimine puudutab vaimulikelt abi otsimist. 5. Elumuudatuste taotlemine tähendab usulise elusuuna otsimist, radikaalsete usuliste otsustuste langetamist ja andestamist vabanemaks negatiivsetest tunnetest. 29. Darley ja Batsoni „Halastaja samaariamehe“ eksperiment. Abistamisfaktori uurimisel kasutatud.Uuriti üliõpilaste abistamiskäitumist, kas läksin kokkukägardanud inimesele appi. 5 punkti skaalal. Esimene muutuja oli kiirustamine, mis väljendus selles, et erinevatele kõrvalmajja minejatele, kes lamajast möödusid, anti eelnevalt kolm erinevat ajasurvet väljendavat instruktsiooni(kui kiire siis vähem abistajaid). Teine muutuja, mille mõju uuriti, olid inimese aktuaalsed mõtted ehk see, mille inimene parasjagu mõtleb.(ei
väljaütlemist ja usuliste piiride seadmist. 4. Teiste ja Jumala läheduse otsimine puudutab vaimulikelt abi otsimist, teiste aitamist usulistel motiividel ja suhetega rahulolematuse väljendamist. 5. Elumuudatuste taotlemine tähendab usulise elusuuna otsimist, radikaalsete usuliste otsustuste langetamist ja andestamist vabanemaks negatiivsetest tunnetest. 30. Darley ja Batsoni ,,Halastaja samaariamehe" eksperiment. Uurisid abistamisfaktoreid. Teoleegia õpilastel paluti minna üle pargi asuvasse majja ja pidada seal paari minutiline kõne. Maja ukselävel nägid maas lebavat meest, kes köhis ja oigas- 0- ignomine 5- max level abistamine. 1) Kiirustamine 2) Inimese aktuaalsed mõtted mille üle inimene parasjagu mõtleb. 3) Usuline orientatsioon Kõige rohkem mõjutab abistamist kiirustamine. Mõtlemise teemad ei olnud kuidagi
annaabi.ee 
