oma sajanda novelli. Kui Oksal tuli kirjutamistuhin peale siis unustas kõik muu ja kirjutas nii kiirelt kui käsi käis. Lõpetas Saaremaal Haapsalu Pedagoogilise kursuse. Läks pärast Läänemaale Massusse kooliõpetajaks. Oks oli kooliõpetajana väga hea, nn maasool- ta ei piirdunud ainult õpetamisega, vaid arendas ka kohalikku kultuurielu, asutas raamatukogu. Kirjutas ka kriitikat ja oli väga terane. Massus ta ei olnud pikka aega. Läks Venemaale Samaarasse köster- kooliõpetajaks. Ta ei olnud seal kaua. Kuid tagasi tulles oli ta hoopis teine inimene. Õpetamine jäi tahaplaanile, hakkas jooma. Läks Saaremaale tagasi, isa koju. Seal kogus ennast ning ta määrati tagarindele. Kuid tervis oli juba piisavalt halb. Tema novellid on omamoodi kummalised. Esmapilgul võib seda loomingut lugeda realistlikul tasandil. Juba pealkirjad on väga argised, nt ,,Neljapäev", ,,Küla". Novellid on poeetilised.
Sinna jõudes sai aga selgeks, et Saraatovi ümbruses vabu maid enam ei ole. Ümberasujad leidsid endale peatuspaigaks saksa asunduse Krasnojaris, kust suunduti hiljem ka Samaara kubermangu ja asutasid seal 1858. aastal Lifljandka asunduse. Nii tekkis vanim eesti asundus Samaaras 1858. a. Sel ja järgmisel aastal võttis ümberasumisliikumine võimude meelest juba ähvardava ulatuse: peagu kõik seitsme Võrumaa mõisa talupojad soovisid umber asuda Samaarasse. See õnnestus ainult 63 perekonnal. Ümberasumisliikumisest võttis aastail 1860-62 aktiivselt osa 25-30% Eestimaa kubermangu talupoegadest, ent õnnestus see vaid 3200 talupojal. Väljarändamisliikumine puhkes uue hooga 1860. aasta sügisel Põhja-Eestis, eriti Järvamaal. Väljarändamismõtte agaraks levitajaks oli seal talupoeglik prohvet Maltsvet (Juhan Leinberg) oma enam kui 300 poolehoidjaga. Tema üleskutse oli minna sinna "kus täht särab" ja pääseda mõisnike orjusest. 1861
pürgimist linna neil aastail ning nende madalat seisust. Romaan pakub iseloomulikke pilte Tallinna tolleaegsest elulaadist, eriti käsitöölistest. „Prohvet Maltsvetis“ on käsitlemist leidnud talurahvaliikumise teised vormid – ümberasumine ja usuline liikumine. Rasketest agraaroludest põhjustatud väljarändamine algas 50-ndate aastate keskel Liivimaal, 60-ndates aastates levis see liikumine ka Eestimaa kubermangus. Sadu perekondi rändas Samaarasse ja mujale Venemaale. Põhja-Eestis, Järvamaal omandas ümberasumisliikumine usulise varjundi, sest sealsed agaramad väljarändajad olid maltsvetlased. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest. Romaani lõpupool on asjalikud kirjeldused väljarännanute elust Krimmist. Vilde külastas 1904 aasta sügisel Krimmi ja Kaukaasia eesti asundusi, et oma romaanile rohkem materjali hankida.
euroopasõjavandise vahtamisega. Eestipunane rist võimaldas sõjavangidele elmise ja ülalpidamise ,,eesti koduded,, muretses neile rongipiletid ja andis teele kaasa ühe kahe päeva toidumoona. Kui 1921 aastal algas Venemaal suur nälg hakkas Eest Punane Rist korraldama näljapiirkondade abistamist. Majanduslikus madalseisus oleva Eesti riigi poolt selleks otstarveks eraldatu 12 miljonit marka oli tolleaegses vääringus väga suur summa. Samaarasse, Moskvasse ja Perrogodi saadeti kokku kolm rongi toiduainetega.samaaras asuti koos Rootsi Punase Ristiga arstiabipunkt, koostös F.Naseni komiteega toimetas Eesti Punane Rist aastail 1922...1923 näljapiirkondedesse pakki toiduainete ja riidevarustustega millega päästeti surmast umbes 8600 inimest. Tungivate vajaduse tõttu avas Eesti Punane Risti pärast vabadussõda hoolekandeosakonnad sõjainvaliidide ja nende perekonade,vaeste,orbude,töövõimetute,tööõnnetustes vigastatute ja
ümberasumisvalduste massilisusega. Järvamaal mängis peale sotsiaalmajanduslike tegurite oma osa ka usufanatism31, sest Järva- ja Harjumaal õhutas usulahu rajaja Juhan Leinberg ( 1812- 1885), hüüdnimega prohvet Maltsvet, ümberasumist tõotatud maale, milleks peeti Krimmi. Ümberasujad siirdusid Oudova maakonda, kuhu 1860. aastal rajati Kudrova ja järgmisel aastal Strjakovo asundus, ning Pihkva aladele, kuid ka ilmselt esmakordselt kaugemale lõuna poole, Samaarasse ja Krimmi. Samaaras asuti esialgu saksa asundusse Krasnojari ja 1859. aastal algas oma Liflandka asunduse rajamine, millele 1877. aastal järgnes Baltika, 1880. aastal Goretski ja 1885. aastal Estonia küla 32. Umbes samal ajal tekkisid Krimmis järgemööda eesti asundused : Kijat-Aktatsi (1861), Beregovoje ehk Samruk ehk Rannaküla (samuti 1861), Dzurtsi, Kontsi-Savva (mõlemad 1863), Sõrt- Karaktsora (1864), Tarhan (1879). Selle esimese ümberasumislainega arvatakse mujale
asju. Sina õpid muidugi kõike teadust vene keeles..." ,,Katekismus ja piiblilugu on eesti keeles, kirikulugu ka," lausus Indrek vahele. ,,Katkikismus ja piiblilugu muidugi," oli Tiit nõus, ,,sest neid pole nad veel jõudnd vene keele tõlkida. Aga küllap saksad sellegagi hakkama saavad, sest nõnda loodavad nad meist kõige rutem jagu saada. Teevad meist venelased ja siis on nad meist lahti, pole muud kui vea välja Venemaale, Krimmi, Suhuumi või Samaarasse ja too Saksamaalt sakslased asemele. See on nende plaan juba ammust ajast. Nii et esiotsa on ainult katkikismus ja piiblilugu koolis meie emakeele hingeauk. Aga katkikismus ja piiblilugu pole teadus, teadust õpite ainult vene keeli. Sest mis teadus on katkikismus ja piiblilugu? keda need targaks teevad? mis poolidiiga asju nemad õpetavad? Katkikismus ja piiblilugu on usuasjad, aga meil on ju saksa usk ja sellepärast teeb usk meid ikka saksaks, seda pea meeles, ristipoeg
annaabi.ee 
