Näo kujutise korral seisneb see näiteks andmetes silmade vahekauguse, nina asetuse, suu kuju vm. kohta. Kõik need andmed isikute kohta salvestatakse andmebaasi, mis võib olla kuskil keskses arvutis või jaotatuna iga isku smart card-ile.Tuvastamismoodul hoolitseb isiku äratundmise eest. Protsessi käigus loetakse sisse jällegi biomeetrilise sensoriga isiku parameetrid ja teisendatakse need samasuguseks digitaalseks võrdlusetaloniks nagu eelnevalt salvestatu. 4.slaid Mõned olulisemad biomeetria meetodid Sõrmejäljed- Alates 19-ndast sajandist leiti, et inimesi oleks vaja kirjeldada mingit unikaalset teguritkasutades, eelkõige oli see mõeldud kurjategijate kindlaksmääramisel. Aja möödudes sai sõrmejälgede võtmine rahvusvaheliseks meetodiks politseitöös ja on kuntänapäevani peamiselt kasutatav meetod isiku tuvastamiseks, nüüd küll juba automatiseeritult. Nüüdne teadus on
aktiveeritud osaks (R.C. Atkinson, 1980). (Ibid:45) Lühimälu perioodil algab ka assotsiatiivsete seoste loomine, mis õpetajatöös on tunnis erakordse tähtsusega. Just sel perioodil tuleb uus materjal (õpilase abiga) väga mitmekülgselt läbi töötada. Nii luuakse erinevaid seoseid, arvestatakse õpilaste isikupäraga ja tehakse materjal kõikidele õpilastele arusaadavaks. Nii ongi loodud eeltingimused omandatud materjali salvestamiseks püsimälus. Seetõttu paikneb salvestatu seal korrastatud kujul. (Ibid:46) Assotsiatiivse mälu põhireegel nõuab omandatava sidumist millegagi. Nii on väidetud, et õpitava üle diskuteerimine võib tõsta omandamist 70%-ni ja konkreetsete situatsioonide lahtimängimine isegi 90%-ni. Kas pole mitte imetlusväärne? Need protsessid on ka väga tähtsad arendamise seisukohalt. Ka slovaki uurija D. Hapala (1983) väidab, et meelde jääb 90% materjali, mida on kuulatud, nähtud, läbi
käepärasena, aktualiseerituna. · Püsimälu ; püsimälus talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised , oskused , kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. · Operatiivmälu (töömälu) ; põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Mälu salvestatu sisu ja funktsioonide alusel eristatakse püsimälus 1) Protseduurimälu aluseks meie vilumstele (jalgrattasõit, masinakirjaoskus jne) 2) Semantilist mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe 3) Episoodilist mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel; episoodilises mälus on kogu aeg midahi aktiveeritud; muutub pidevalt, täieneb
ja püsimälust saabuva info opratiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Püsimälu ; püsimälus talletatakse materjal, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised , oskused , kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Operatiivmälu (töömälu) ; põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Mälu salvestatu sisu ja funktsioonide alusel eristatakse püsimälus 1) Protseduurimälu –aluseks meie vilumstele (jalgrattasõit, masinakirjaoskus jne) 2) Semantilist mälu – sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe 3) Episoodilist mälu – sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel; episoodilises mälus on kogu aeg midahi aktiveeritud; muutub pidevalt, täieneb
4) Opreatiivmälu lühimälu sünanonüüm, töömälu (Baddeley) materjali aktualiseerimine joooksva tegevu- info üldise kindlustamiseks. Töömaälu osisteks on: ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel" info üldistatud kujul; hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks; tsentaarlne täideviiv süsteem suunatud tähelepanumehhanism, kontrollitakse infovooguse valikud ja kulgu töömälus ja võetakse vastu otsuseid. Mälus salvestatu sisu ja funktsioonide alusel liigitatakse: 1) Protseduurimälu aluseks meie vilumustele nt jalgrattasõit, tantsuoskus; efektiivne, enam ei unustata seda, tunnetuslikult mittetransparentne ei suuda kirjeödada kuidas me seda teeme nt arvutiklahve vajutades 2) semantiline mälu sisaldab mõisteid ja reegleid, abstraktsied printsiipe, tagab keele mõsitmise, organiseeritud teadmine sõnadest, tähendustest ei registreeri esemete tajutavaid
Kasutades siis avaliku võtme krüptograafiat saadame selle võtme teisele osapoolele ja kui teisel osapoolel on see salajane võti ka käes, siis edasine krüpeerimine toimub sümmeetrilise võtme krüptograafia abil, mis on tunduvalt kiirem. 51. Autentimine Audentimine tähendab seda, et kasutajal peab olema võimalik kindlaks teha, kes see teine on. Üks tõsine probleem ongi see, et kuidas võidelda selliste rünnakute vastu, kus me salvestatu sõnumeid mängime hiljem ette. Kõigepealt peamegi teada saama, kas see sõnum on värkse ning selleks pannakse igale kirjale sisse ajamärgend või mingi juhuslikult genereeritud arv, mis on erinev sellest, mis oli eelmises kirjas. Kui keegi mängib krüpteeritud parooli ette, siis saab kontrollida, kas see on juba varem kasutusel olnud või mitte. Võib kasutada ka kahepoolset audentimist ehk ühel kasutajal on arv 7 ja teine kasutaja krüpeerib selle seitsme
8 kogustes (pikkust, raskust ja suurust väljendavate ühikutega kirjeldatavad). Kvalitatiivsed muutused on muutused sisus, struktuuris ja organisatsioonis, need on muutused isiku intellektis või mõtlemise toimemehhanismides. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete Kuigi arenemine on omane igale muutuste erinevust kirjeldab inimesele on iga isiksuse areng meenutamise (mälus salvestatu taastamine) areng. Näide P. H. Millerilt unikaalne, erinev. Iga (1983) „kui Jenny oli 4aastane, jättis ta inimkonna liige on ainulaadne, meelde ainult 3 objekti mõne minuti meie arengule avaldavad mõju jooksul nähtud asjadest; 7 aastaselt
annaabi.ee 
