Leemetile meeldisid aga külatüdrukud, keda ta vahelt metsaveerelt piilus. Hiietark oli vanaks jäänud ja kokku kuivanud. Hüüdis ikka ja endiselt ähvardusi. Meeme oli endiselt elus. Inimahvid olid kolinud nüüd puuotsa. Pirre ja Räägi täikasvatus oli samuti seal. Intsust oli saanud ussikuningas ja ta oli saamas lapsed. Ints on hoopis emane. Ema ei rahunenudki maha sellest. 17.Leemet tahtis Hiiet ainult sõbraks. Metsaäärel nägi Leemet Magdaleenat. Teda oli rästik salvanud kuid Leemet päästis ta. Magdaleena suudles teda põsele tänutäheks. Johannes kiitis ja ülistas toas jumalat ja laites usse. Leemet muutus tigedaks, sest Johannes ajas arutut juttu. 18.Laual oli suur päts leiba, mida ka Leemet proovis. Pudru nägemine ajas tal südame pahaks. Johannes päris Leemetilt libahundiks olemise kohta. Leemetis võpatas miski, et ta tahab teda kuid samas oli ta hirmunud. Leemet oli veendunud toredas tulevikus. Magdalena läks äkiliseks kuuldes haldjatest, nad
kiirelt kui võimalik, Mõmmi imetles armunult Hiiet 26. - Leemet ja Hiie tahtsid Hiie emale Mallile külla minna ja teda tänada, ema hoiatas teel sinna huntide eest, kel kõrvad vaiku täis ja kellelegi ei kuuletu ning väga ohtlikud on, teel Malli juurde nad puutusidki huntidega kokku, kuid Leemet põgeneda ei soovinud, tahtis sama võimas olla kui vanaisa, võttis välja noa ja tappis hundi, tuli veel 2, kuid neid Leemet tapma ei pidanud, sest Ints ja tema isa olid hunte kõrri salvanud, ussid olidki kurtide ja õelate huntide tapmise retkel - Leemet teatas Intsule, et ta abiellub, pidid minema õhtul ussidele oma seiklustest rääkima, hetkel aga jätkasid teekonda Malli juurde, kohale jõudes embas ema oma tütart ebatavaliselt, ta tunnistas, et oli tütrega liiga kuri olnud, aga seda isa pärast, ema teadis samuti, et isa elusana tagasi ei tule, lasi kõik hundid vabaks (30 oli vaik kõrvades)
täidega puu otsa elama, et vanu aegu meenutada. Täid ronisid alla ja tõid neile maast toitu. L sai teada, et Ints on tegelikult emane ja ootab järglasi. Ta oli muutunud paksuks. Seda kuuldes läks ema õhinasse, ta arvas, et ka Hiiel ja L-l on aeg lapsi saada. Ta hakkas titeriideid valmistama. Ints ja Leemet arutasid, mis asi on jooksuaeg ja armastus .... Intsul sündis kolm väikest rästikut ja ka Linda käis neid vaatamas. 17.peatükk Leemet nägi metsas Magdaleenat, keda madu salvanud oli. Ta jalg oli paistes kui pakk ja ta sõimas kõiki rästikuid. Leemet kutsus mao, kes teda salvas, ja lasi mürgi välja imeda. M sai terveks. Ta oli seepärast nõelanud, et tüdruk ei mõistnud tema hoiatust ja hakkas korviga vehkima. M kallistas teda ja kutsus külla kaasa. L läkski. Johannes ei olnud rõõmus, sajatas rästikuid ja kiitis oma jumalat. Madu on jumala vaenlane, ütles ta. Rahvas peab austama võõramaalasi. Johannes oli käinud Roomas paavsti juures ja õppinud tarkusi
puhul olulised mõned märksõnad. Kõigepealt tuleb märkida, et Egiptuses jõudsid arstikunsti viljelejad teatava spetsialiseerumiseni. Räägitakse kirurgidest (sj silma- ja hambaarstidest) ja sisearstidest. Oluline läbimurre on see, et kujuneb välja abstraktne mõiste, millega tähistatakse patsienti (,,see, kes on noa all"). Selle nimega ei tähistatud vaid otseselt antud olukorras olevaid kodanikke, vaid näiteks ka neid, keda nt madu oli salvanud. Egiptuse ravijate puhul saab rääkida ka juba arstieetikast. Haige juurde kutsutud arst pidi ütlema ühe kolmest lausest: ,,See on haigus, mda suudan ravida; See on haigus, mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida". Arstid olid organiseeritud templite juurde, ning raviteenuse eest makstud tasu läks enamuses viimastele. Arstide puhul oli tegemist sisuliselt preestriseisusega. Kui ravi
tõmmanud!”. Mooses kasvas üles kuninglikus õukonnas. Tuntud on ka vaskmaostseen. Kui iisraellased Egiptusest põgenedes kõrberännaku ajal hädaldama hakkasid, saatis Jahve neile karistuseks mürgiseid madusid. Paljud inimesed surid. Mooses palvetas rahva pärast ja Jumal käskis tal teha vaskmao. Mooses täitis käsu ja pani vaskmao ridva otsa. Kui siis mürkmadu oli kedagi salvanud ja too heitis pilgu vaskmaole, jäi inimene elama. Sageli on Moosest kujutatud sarvedega. Miks? Sarvedes avaldub Moosese vaimne võim. „Siis Iisraeli lapsed vaatasid Moosese palet, sest Moosese palge nahk hiilgas.” (2Mo 35:34) Moosese pale olevat hiilanud ja tema peas võis näha sarvi, pühaduse tunnust, kui ta pöördus teistkordselt Siinai mäelt tagasi, käes uued käsulauad. Mooses (heebrea משה
perekond Tartusse, kus ostetakse Ülejõele maja ja noormees alustab hoopiski Tartus ka kooliteed, läheb Tartu linna kooli. Samal ajal ilmub tema esimene jutt Postimehes ,,Siil". Armas ja helge lugu ühest lapsepõlve suvest, kus karjapoiss leiab metsast siili ja toob tallu, jääbki sinna talulaste rõõmuks elama. Siili suvi jääb kõikidele meelde kahe sündmuse tõttu: kui heinaaeg on ja tuuakse heinad koju ja hakatakse hanguma lakka, siis irdus sealt suur kole rästikmadu, oleks salvanud peretütart, aga siilid on usside vaenlased, sama siil krabas sabast kinni ja sõi ära rästiku. Teine oli sügisepoole, kui vilja võetakse, siis vili kuivatati parte peal, kogu aeg peab rehetoas, kus vilja kuivatati, olema tuli all. Kõik pere oli muudel talutöödel, siil oli üksi, tema elas rehetoas, siis üks viljahakkaidest kukkus alla. Kukkus tulele liiga lähedalt ja süttis põlema. Talu oleks maha põlenud, aga siil hakkas vaistlikult põlevat osa
annaabi.ee 
