Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori) mõistet nii Euroopa kui ka Ameerika kultuuriuurimises suulise rahvakultuuri kirjeldamiseks. Tänapäeval (sihipäraselt alates 1960. aastatist, kuid hajusalt 1920-30ndaist) kõneldakse ka rahvaluule kirjalikest vormidest (kettkirjad, salmialbumid, kirjalikud teemajutustused jms).20. sajandi lõpust alates on põhjust kõnelda ka interneti teel levivast folkloorist. Need rahvaluule kirjeldamisviisid seostub rahvaluule leviku tehnikatega. Nii nagu muutuvad tehnilised võimalused, nii muutuvad ka rahvaluule ja selle kirjeldamisviis. 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile
hajusus. Nt välitööde osakaalu suurenimine. Suletud: ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Nt institutsioonide hargnemine, ei tohtinud usundeid uurida. 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Kettkirjad, tavakirjad, sõbra- ja salmialbumid, õudus- ja hirmujutud, naljad, folkloori lühivormid. 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub žanri spetsiifikale: –erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; –sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; 2. Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: –žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; –žanrite vahel on tööjaotus; 3. Žanr eeldab
Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori) mõistet nii Euroopa kui ka Ameerika kultuuriuurimises suulise rahvakultuuri kirjeldamiseks. Tänapäeval (sihipäraselt alates 1960. aastatist, kuid hajusalt 1920-30ndaist) kõneldakse ka rahvaluule kirjalikest vormidest (kettkirjad, salmialbumid, kirjalikud teemajutustused jms).20. sajandi lõpust alates on põhjust kõnelda ka interneti teel levivast folkloorist. Need rahvaluule kirjeldamisviisid seostub rahvaluule leviku tehnikatega. Nii nagu muutuvad tehnilised võimalused, nii muutuvad ka rahvaluule ja selle kirjeldamisviis. Teadusharu iseseisvumisel Eestis (19. sajandi lõpul) sai alguse rahvakultuuri jaotamine kahe teadusala vahel: vaimne kultuur rahvaluule aineline kultuur etnograafia
Elulugude valik(kellest tehakse) toimub elu sisukuse( sündmusterohkuse) põhjal. Suuline ja kirjalik Kuni 198o. Aastateni rahvaluule on traditsiooniline, kollektiivne ja anonüümne suuline vaimne looming - V.a legend, mis on kirjalik algupära. Legendi mõiste eristub muistendist. Legend võeti rahvaluule valdkonda, kuna levis suuliselt. rahvaluule kirjalikud vormid - ahelkirjad, õnneketid jms (1930. aastail) - salmialbumid 1990. aastatel Teemakirjutamine, elulood ( kirjalikvorm), rahvaluule internetis. Muutused suulises ja tehnikas nii, et teatud informatsioon on olemas, aga juba on kadunud sellised, masinad, millega saaks informatsiooni kätte. Suuline kultuur ja kirjakultuur Mälu toetavad sümbolid Kiri on mälu vorm Aeg-ruum nähtavaks kaemuslikult- sümbol Sümborlid lihtsustavad ja nad tähistavad mõtet meenutab mõtet
üksikjuhtumitele Mälu abivahendid on kaemuslikud, inimeste loodud Mälu abivahendiks on kiri ja selle arengud kui looduslikud pühapaigad, kalender, toimingud, (trükikunst) esemed, laulud Suuline ja kirjalik · rahvaluule on traditsiooniline, kollektiivne, anonüümne suuline vaimne kunstilooming legend (kui kirjaliku algupära tekst) · rahvaluule kirjalikud vormid ahelkirjad, õnneketid jms (1930. aastail, Walter Anderson) salmialbumid (Eda Kalmre) elulood (1990ndail) · rahvaluule Internetis Filmidest, raamatutest jne võetud tsitaadid muutuvad rahvaluuleks, kui neid kasutatakse muus kontekstis. KOKKUVÕTE: suuline, kirjalik vm vorm on ainult tehnika, suulisus ei ole rahvaluule olemuslik tunnus kirjalike vormide kopeerimistehnika> taotlus tugevamini esitleda pärimusrühma (keskendumine kasutajaskonnale ja mitte autorile) suulisuse ja kirjalikkuse uurimine
Kultuurivormid on omavahel Suundumus kultuurivormide Kultuurivormid on taas põimunud eraldumisel põimunud Suuline ja kirjalik (kui tehnika): Kuni 1980. aastateni: - Rahvaluule on traditsiooniline, kollektiivne, anonüümne ssuline vaimne kunstilooming - Legend (kui kirjalikku algupära tekst) - Rahvaluule kirjalikud vormid o Ahelkirjad, õnneketid jms (1930. aastail, Walter Anderson) o Salmialbumid 1990. aastatel: - teemakirjutamine, elulood, rahvaluule Internetis Suuline kultuur ja kirjakultuur (kui kultuuritüpoloogia): - mälu toetavad sümbolid - kiri on mälu vorm - aeg-ruum nähtavaks kaemuslikult - sümbolid lihtsustavad ja nad sümbol meenutab mõtet tähistavad mõtet - orienteeritud tulevikku (ennustused ja - orienteeritud minevikku (ajalugu)
annaabi.ee 
