Veel on ühiskonnas suureks probleemiks rassism. Miks me halvustame teisi nende nahavärvi pärast? Ei pea õigeks seda, et inimesi alandatakse ning ei eelistata nende nahatooni pärast. Enamus, keda halvustatakse on mustanahalised. Levib arusaam, et absoluutselt kõik mustanahalised on laisad, kes loodavad mujal paremale elule ise selleks mitte midagi tehes. Pannakse nad kõik siis ühte patta, teadmata inimese tegelikku olemust ja sisemust. Kas kõike seda saab nimetada sallimatuseks? - ilmselt küll. Ühiskond peaks õppima eelarvamustest lahti laskma ja enda kaasmaalastesse mõistlikumalt suhtuma. Inimene on tolerantne, kui ta ei kiusa kedagi taga, ei nõua tagakiusamist ega käitu agressiivselt millegi suhtes, mis talle ei meeldi, mida ta ei kiida heaks, mis ärritab teda ja tekitab temas vastumeelt või vastikust. Ilmselge on see, et inimeste tõekspidamised ja väljavaated on erinevad. Nad kas näitavad üles taluvust, sallivust, sallimatust või austust
Kas eestlastel on seda tahet või on kogu idee tolerantseks saamisest ja olemisest hõljuma jäänud vaid valitsuse tasandile? Meie ühiskonnas lokkab homofoobia. Ebameeldivaid meessoo esindajaid tembeldatakse homodeks ilma põhjuseta, homode eest hoitakse end nagu tuld vee eest. Miks saavad homod või selleks nimetatud inimesed nii palju alandust kaasmaalaste poolt? Kas neil pole õigust elada võrdset elu vastassoo ihaldajatega? Seda saab nimetada sallimatuseks. Kui küsida homokartliku inimese käest, miks ta kardab, saame suure tõenäolisusega mitteadekvaatse vastuse öeldakse, et see, mida nad teevad, on rõve. Kas see on põhjus omasooihara eemale tõrjumiseks? Sarnaselt välditakse ka pedofiile. Meditsiiniliselt on pedofiilia haigus nagu ka diabeet, hemofiilia ja amneesia. Haigeid ei tohi diskrimineerida, hoolimata haigusest. Eestis taheti koostada pedofiilide avalik nimekiri, et inimesi hoiatada
2.tüüpi diabeediravi kajastub ka perearstide kvaliteedijuhises, mis tähendab, et perearstil on 2.tüüpi diabeedi patsiendi jälgimissüsteem. Kõige selle jaoks on riiklik rahastus leitud, seega võiks samadel alustel olla toetatud ka alkoholismi ravi. Ühise vaenlase olemasolu on olnud eestlaste jaoks edsasiviiv jõud. Eelpool kirjeldatud sallivuse ja sallimatuse teema on ühiskonnas tervalt päevakorral. Kui suudaks alkoholi liigtarbimise sallimise muuta sallimatuseks ja näha alkoholis ühist vaenlast, saaks paljud sotsiaalsed ja majanduslikud küsimused kiire ja positiivse lahenduse. Väga tervitatavad on kodanikualgatuslikud liikumised nagu ,,Joome poole vähem" või ,,Septembris ei joo". Esimesed sammud ühiskonna hoiakute muutmiseks on tehtud ja loodetavasti liitub nende liikumistega järjest rohkem inimesi ja lisandub uusi projekte. Riigi ja kogukondlike liikumiste koostöös
Seega on iga eraldivõetud inimese elu, huvid ja vajadused võrdselt väärtuslikud. Sellisel inimesepildil on kindlalt üks positiivne külg – alati peab olema aus tasakaalustatus, ei tohiks olla võimalik, et ainult mehhaaniline enamus oma ülekaalu realiseerib. Universaalse kommunitarismi jaoks nii lähihorisont (nt hoolitsus oma lähedaste eest) kui kaughorisont (nt Euroopa solidaarsus) pigem aimatavad. Kirjeldatud horisondid võivad formeeruda ümber hoopis etnotsentrismiks, sallimatuseks mitteomade suhtes. Esitatud universaalse kommunitarismi seisukohad räägivad lausa ühise maailmariigi kasuks ning on vastukaaluks konservatiivsele kommunitarismile, mis, panustades lähihorisondile, eirab tõsiasja, et riik ja tema loodud kord on midagi suuremat kui perekond ja klann. Kuid samas on täheldatav tendents, kus tuleks hoiduda kõigest sellest, mis võimaldab eristada indiviide gruppidest, tähtsustades üle kaughorisonti.
väärtuslikud. Sellisel inimesepildil on kindlalt üks positiivne külg – alati peab olema aus tasakaalustatus, ei tohiks olla võimalik, et ainult mehhaaniline enamus oma ülekaalu realiseerib. Universaalse kommunitarismi jaoks nii lähihorisont (nt hoolitsus oma lähedaste eest) kui kaughorisont (nt Euroopa solidaarsus) pigem aimatavad. Kirjeldatud horisondid võivad formeeruda ümber hoopis etnotsentrismiks, sallimatuseks mitteomade suhtes. Esitatud universaalse kommunitarismi seisukohad räägivad lausa ühise maailmariigi kasuks ning on vastukaaluks konservatiivsele kommunitarismile, mis, panustades lähihorisondile, eirab tõsiasja, et riik ja tema loodud kord on midagi suuremat kui perekond ja klann. Kuid samas on täheldatav tendents, kus tuleks hoiduda kõigest sellest, mis võimaldab eristada indiviide gruppidest, tähtsustades üle kaughorisonti
kohaselt võetakse vastu uusi liikmeid, kuidas saab kellestki organisatsiooni juht või ametnik, kuidas muudetakse organisatsiooni reegleid jne. Need kehtivad nii kaubandus-, haritlaste, parteide kui usuorganisatsioonide kohta. · Kiriku võimuvahenditekst on manitsused, nõuanded, julgustused, kuni kirikust väljaheitmiseni. · Õigus kõrvaldada oma liikmete seast igaüht, kes eksib kiriku reeglite vastu. Kuid pole õigust sallimatuseks nende suhtes, kes on väljaspool kirikut. Kirikust väljaheitmine (excommunication) ei tohi kaasa tuua maiste asjade äravõtmist. · Kirik ei tohi kutsuda riiki kedagi usuliselt taga kiusama. Ka siis, kui kirik omaks tõde. Vaimulike võim piirdub vaid kiriku ja kirikuliikmetega. Kiriku õigus sallimatusele piirdub kirikuliikmetega. 72 5. Sallivuse piirid
annaabi.ee 
