mille süütamise tagajärjel sai vigastada palju inimesi. Meie rahvas on mures Eesti tuleviku pärast ning kardetakse seda, kas meie keel ning kultuur veel paarikümne aasta pärast eksisteerib. Oleme harjunud süüdistama sõjapõgenikke vägistamistes, vene keelt kõnelevaid eestlasi meie keele rüvetamises, homoseksuaalseid inimesi abielutava rikkumises ning leidma muid absurdseid etteheiteid. Millest me siiani pole aru saanud, on see, et meile omase vihkamise ning sallimatusega pole teisi faktoreid meie riigi hukatusse saatmiseks tarvis. Selle töö teeb ära meie enda negatiivne suhtumine. Nagu ütleb ikka vanasõna: “Eestlase lemmiksöök on teine eestlane.” "1
Muidugi sallimatus on meis igaühes, sest iga inimene tahab, et pigem jääks peale tema arvamus ning ei peaks teistega vastanduma. Sallimatus sünnitab üksnes sallimatust. Minu meelest on see eriti levinud meie põlvkonna vendade ja õdede seas. Me elame arvuti- ehk tehnikaajastul, seetõttu lastakse ennast palju mõjutada meediast ning üleüldiselt sellest, mida nähakse ning võetakse eeskujuks. Sallivus on kahepoolne asi. Kuidas käitud sina teistega, käitutakse ka sinuga. Kuidas sallimatusega toime tulla? Nii tobedalt kui see ka ei kõla, proovida armastada kõike, kõiki ja kogu aeg. Helen Keller on kord öelnud: ''Sallivus on suurim vaimuand; see nõuab ajult samasugust pingutust nagu jalgrattal tasakaalu hoidmine.''
Sallivus ja sallimatus Sallivus on oluline, ilma selleta oleks kõigil halb elada, sest paljud inimesed ei saaks lihtsalt läbi teineteisega ja sõjad oleksid vältimatud. Võib öelda, et tolerantsus on üks olulisem osa inimese isiksusest. Eestis on palju probleeme venelaste sallimatusega. Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud alles paarkümmend aastat tagasi. Haav on värske, sellest haavast tuleneb palju pimedat viha venelaste vastu. Isegi inimesed kes on sündinud tükk maad pärast venemaa okupatsiooni ei saa läbi venelastega. Üks suur põhjus selleks on keelebarjäär. Venelasi kes on elanud terve oma elu eestis ja kes ei oska ega taha osata eesti keelt on palju. Paljud eestlased ei suuda seda mõista, kuidas saab nii ignorantne olla
põlemisproduktiks oli ainult vesi, millel ei olnud maitset ega lõhna ning kuivaksaurutamisel ei jätnud kõige väiksemat nähtavat jääki. Tuleb märkida, et juba enne Cavendishi jälgis inglise looduseuurija J. Priestley niiskuse tekkimist ,,põleva õhu" segu põlemisel ja plahvatamisel, kui ei pööranud sellele küllaldast tähelepanu. Milline oli Henry Cavendish Cavendish oli väga häbelik ning naistesse suhtus koguni põlgusega ja sallimatusega. Ta ei loonud meeleldi tutvusi väljaspool perekonnaringi ning oli enesekeskne inimene. Kui keegi tundmatu teda tänaval kõnetas, ei vastanud ta, vaid võttis kiiresti lähima voorimehe ja sõitis ära. Kahtlustatakse, et tal oli Aspergeri sündroom, mis on üksautismi vorme. Ta oli äärmiselt ebaviisakas teiste inimeste vastu. Cavendish annetas heategevuseks ja rahalistes raskustes tuttavatele suuri summasid.
“ Tiina ütles seda Tammaru rahvale, kui teda jaanitule ääres mõnitati ja pilgati. Tsitaat iseloomustab paljusid inimesi tänapäeval. Inimeste hulgas on tohutult palju õelust, kadedust, viha, mis loomade seas puudub. Tammaru peremees: „Nõid oled, ja nõia palga saad kord, nagu su ema nõid oli ja oma palga sai!“ Peremees karjus seda Tiinale, kui Tiina oli peale jaanitule plehku panemist tagasi tulnud, sest süüdistas teda Marguse ära nõidumises. Tsitaat on jälle sallimatusega seonduv. Mõned inimesed arvavad, et kui lapse suguvõsa on millegi poolest teistsugune, et siis on ka lapsed imelikud. 5. Mille üle see näidend võiks meid mõtlema panna? Näidend pani mõtlema ühiskonna sallimatuse üle. Tänapäeval on liiga palju sallimatust, rassismi, diskrimineerimist. See on suur probleem. Nagu näidendis oli eemale tõugatud Tiina, ERLE MAIDO
Holden saab kokku Phoebe'iga ja räägib talle oma plaanist lahkuda. Õde aga ei luba Holden'il ilma temata minna ja seetõttu jääb Holden New Yorki. Vend ja õde lähevad linna peale ja Phoebe läheb karusselliga sõitma. Holden istub vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. 1.3 Peategelased: Holden Caugfield- peategelane. Ta oli 16 aastane noormees ,keda ajas kõik öökima. Talle ei meeldinud koolis käia , talle ei meeldinud vanemad. Ta oli hea väljanägemisega poiss,
Balti riigid, sest puudus riik ja tugevad vastased. Ristisõja tulemused või tagajärjed: 1)Eesmärk jäi saavutamata. Pühamaa ja Jeruusalemm jäid moslemite valdustesse. Ida ja Lääne kirik ei ühinenud. 2)Ristisõjas oli vastamisi 3 tsivilisatsiooni. Moslemi ühiskond, Lääne tsivilisatsioon. 3)Islami maailm hakkas konsolideeruma. 4)Kõige rohkem võitsid Itaalia kaubariigid, hakkas Itaalia õitseaeg. 5)Euroopas kasvas usuvaimustus käsikäes usu sallimatusega. Hakati juute vihkama, sest nad olid rikkad, targad ja võtsid vahelt, sellep. Ka tänapäeval neid vihatakse, sest nad on targad noh. Juute vihatakse ka sellep. Et nende käsul hukati Jeesus Kristus. *Hakkasid laialt levima, eriti rikkurite hulgas idamaised luksuskaubad, eriti vürtsid. *Idamaade eeskujul muutusid kombed peenemaks, hakati ennast rohkem pesema, lauanõusid rohkem kasutama, kahvel nt. *Hakati kasvatama Idamaised kultuure. Idamaadelt tulid tuuleveskid, erinevad sõnad nt
Holden saab kokku Phoebe'iga ja räägib talle oma plaanist lahkuda. Õde aga ei luba Holden'il ilma temata minna ja seetõttu jääb Holden New Yorki. Vend ja õde lähevad linna peale ja Phoebe läheb karusselliga sõitma. Holden istub vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Katkend raamatust "Kuristik rukkis". 14. peatükk Meelemärkust ma siiski ei kaotanud, sest mäletan, et nägin põrandalt, kuidas nad väljusid ja ukse sulgesid. Jäin tükiks ajaks põrandale lamama, samuti nagu siis, kui me Straddler'iga kähmlesime. Ainult seekord ma arvasin, et suren. Ausõna. Oli uppumise tunne. Häda seisis selles, et ma ei saanud kuidagi hingata. Ja kui ma end
Vanemad ei tea sellest midagi, et Holden koolist jalga on lasknud. Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna haruldane selline õe-venna suhe, kus mõlemad üksteisest lugu peavad ja hästi läbi saavad.
annaabi.ee 
