d 0 Redutseeritud hõõrdenurk ´ := atan = 8.83 deg f cos 2 Keere sobib, kehtib algselt määratud tingimus, 2.92deg < 8.83deg 4) Spindli kontroll nõtkele 4P L s (1, lk 59) d 4 L on lu batud pinge vähendamistegur, mis leitakse vastavalt spindli saledusele. Spindli saleduse leidmine L = i := 1 nõtketegur kahest otsast sarniirse kinnitusviisi puhul Inertsiraadius 4 d 1 5 4 I ,kus I := = 1.387 10 mm inertsimoment
' := 8.34deg f f'' = cos 2 Kehtib tingimus < ' ( 7°46' < 8°34' ) 6. Kuna spindel töötab survele ja omab küllaltki suurt pikkust, siis tuleb spindlit kontrollida stabiilsusele (s.o nõtkele). 4P = s 2 d1 kus on lubatud pinge vähendamistegur, mis leitakse vastavalt spindli saledusele (vt. tab. 60 lk 58). 6.1. Leiame spindli saleduse: l = i sõltub spindli otste kinnitusviisist. Arvestades lõtkude olemasolu, võib võtta sarniirse kinnituse, mille puhul := 1 . 6.1.1. Ümmarguse ristlõike inertsiraadius avaldub järgmiselt: 2 8.10.2012
psüühikahäirega ja oksendamist koos muu psüühikahäirega; muud täpsustatud söömishäired ( Pica ja psühhogeenne isukaotus) ning täpsustamata söömishäiret.(RHK-10/ V). 10–30%-l söömishäiretega patsientidest läheb üks häire aeg-ajalt üle teiseks ( Tekkel, 2002, 431). 1.1 Anorexia nervosa Anoreksia ehk kõhnusmishäire all (RHK-10 F50.0 Anorexia nervosa) kannatajad on orienteeritud äärmisele saledusele, nad on kaotanud rohkem kui 15% normkaalust, kaaluindeks KMI <17,5 kg/m2). Neil on tugev kaalus juurdevõtmise ja rasvumise kartus, hoolimata märkimisväärsest alakaalust ( Keski-Rahkonen jt, 2011,13). Neil on väärtaju oma kehast ja eitavad oma alakaalulisust ning tegelevad aktiivse kaalulangetamisega ülirange dieedi ja ülemäärase kehalise koormuse abil. Lisaks ülemäärasele kehalisele aktiivsusele ja
- Söömishäire kui eneseväljendusviis. Buliimsed sümptomid väljendavad teadvustamata konflikte Perekondlikud mudelid - Laps on füsioloogiliselt haavatav - Lapse peres on 4 transaktsionaalset omadust: sissemässitus, ülehoolitsemine, rigiidsus, puudulik konflikti lahendamine - Haige laps mängib olulist rolli perekonna konflikti vältimise mustris ja hoiab sümptomeid alles Sotsiaalne surve saledusele Allikad: - Perekond - Kaaslased - Meedia Sportlastel vaja saavutada võistluskaalu nt maadlejad tihti söömishäiretega. Meedia roll - Suurel osal neidudest vallandab moeajakirjade lugemine sotsiaalse võrdluse modellidega mis tekitab rahuolematust enda välimusega - Naised loevad moeajakirju ja võrdlevad endid modellidega - Meedias esitletud kõhnusideaal on seotud suurenenud kehaga rahulolematusega
· Depressioonihood Buliimikut iseloomustab veel · Masendunud olek peale söömisorgiat · Vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse, tugevad dieedipiirangud · Kõhnudes hakkab enesevalitsemine alt vedama ja hakkab taas sööma · Buliimikud on enam väljapoole suunatud, näitavad viha ja impulsiivsust enam kui anorektikud Anorektik eristub buliimikust · ANOREKTIK orienteeritud äärmisele saledusele o range näljutamine ja treening o enamasti äärmuslikult kõhnad · BULIIMIK toitumishäire väljendub kiusatuses süüa ja seejärel süütunne, o kaasnevad söömasööstud, mille järel oksendavad ja kasutavad lahtisteid o Enamsti normaalkaalus Spordi amenorröa · Amenorröale on iseloomulik menstruatsioonitsükli puudumine seoses madala östrogeenide tasemega
rasvasisaldusega toiduainetest loobumine; l oksendamine ja kõhulahtistite kasutamine toidu väljutamiseks; l mõtted on hõivatud kehakaalu ja toitumisega; l enesepõlgus ja süütunne pärast korralikku kõhutäit; l lootusetuse tunne ja uskumine, et edu, õnn ja ilu on seotud kõhnusega; l vajadus olla omaette, oma söömisharjumuste varjamine; l äge treenimine kehakaalu alandamiseks. Anoreksia ja buliimia erinevused. Anorektikud on orienteeritud äärmisele saledusele, millega kaasneb range näljutamine ja treenimine, mida psühholoogiliselt seostatakse enesekontrolli vajadusega. Buliimikud ei ole nii äärmuslikud oma kõhnuseihalduses, nende söömishäire väljendub kiusatuses süüa ning süütundes söödud toidu pärast. Sellega kaasnevad söömasööstud, kus nad arutult toitu ahmivad ning seejärel kõik välja oksendavad ja lahtistite abi kasutavad. Anorektikud kipuvad olema äärmuslikult kõhnad, buliimikud on aga enamasti normaalkaalus.
Ac -- seina arvutusliku osa surutud tsooni ristlõikepindala. Vastavalt eeldustele ei võta ristlõige vastu tõmbepingeid, surutud osas pingeepüür täitub ja arvutustes võetakse see ristküliku kujuliseks. Selle pinna raskuskese peab seega asuma jõu rakenduspunkti all (sellega ühel joonel). See tingimus on pinna Ac määramise aluseks; i(m) -- kandevõimet vähendav tegur (nõtketegur) i või m vastavalt saledusele ja ekstsentrilisu- sele (j 2.4.2.2); fk -- müüritise normsurvetugevus; M -- materjali osavarutegur. Surve on tsentriline ja lõike on tehtud seina alumises pinnas, seetõttu i = 1, Nrd2=1,00*0,25*1,00* 7,096*106/2,0= 887 kN > Ned2= 536 kN 60% 6 NRd1=1,00*0,51*1,00* 7,096*10 /2,0= 1809 kN > Ned1= 1094 kN 60% Kandevõime on tagatud Jätsime varu (40%) seinade kandevõimes tuulekoormuse vastupanuks.
Mi moment seina või posti ülemises või alumisese lõikes lae toetamise ekstsentrilisusest; Ni arvtuslik vertikaalkoormus ehi horisontaalkoormuse (näiteks tuule) põhjustatud ekstsentrilisus seina ülemises lõikes; ea juhuslik ekstsentrilisus, võib võtta ea = hef/300, kus hef on seina arvutuskõrgus (suurus 300 peegeldab tööde tegemise keskmist taset. Eestis ei ole seda suurust täpsustatud); i (m) kandevõimet vähendav tegur (nõtketegur) i või m vastavalt saledusele ja ekstsentrilisusele; fk müüritise normsurvetugevus; - materjali osavarutegur; t - seina või posti paksus, võttes arvesse 5 mm suuremad tühemikud vuukides. Kui seina arvutuslik ristlõige tema pikkusühikule (1m) on vähem kui 0,1 m2, siis tuleks normsurvetugevus fk korrutada teguriga (0,7 + 3A). Kui sein on mitmekihiline, siis tuleks arvutada nii koormus igale kihile eraldi, kui ka iga kihi kandevõime eraldi. Kui tühemikud seinas ületavad lubatud suurusi, siis tuleb nad
annaabi.ee 
