Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Kannelüürid olid vertikaalsed süvendid sambal ja talastiku ülemine kaunistatud osa oli friis. Templi viilkatusele olid paigutatud skulptuurid. Siseruum naos oli enamasti jaotatud kolmeks. Puitlaes olid kassetid. Arhitektuuris oli kolm stiili: dooria-, joonia- ja korintose stiil.. Vanim, dooria stiil, oli raskepärane kuid lihtne. Dooria sammastel puudus baas ja kapiteeliks oli kaks kivi. Joonia stiil oli saledamate ja kergemate vormidega. Joonia sammast iseloomustab rullikeerduv voluut ja reljeefist koosnev friis. Korintose stiil oli hellenismiajastul väga levinud. Selle sambaid kaunistab taimeelementidest moodustatud kapiteel. Üks tähelepanuväärsemaid ehitisi on joonia stiilis jumalanna Artemise tempel Ephesoses, mis rajati 550 e.m.a. Herostratos põletas selle 365. aastal e.m.a maha, et ajalukku pääseda ja kuulsust saada. Silmapaistev dooria stiilis tempel on Zeusi ja Hera tempel Olümpias
võtta 0,4 osa vett, 2,2 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa. 7) Termosmeetod ja soojendamise meetod Termosmeetod- kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis tekivad tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest. Lisakas sellele soojendatakse eelnevalt lisa koostisosi: vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja täitematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetod- kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust juurde auru või elektriga. 8) sillutisbetooni, polümeerbetooni, kiudbetooni ja isetihenevatbetoon Sillutisbetoon- sõiduteede, platside parklate katendi toetamiseks. Tavalisest asfaltbetoonist suurem koormustaluvus, kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamis tsüklitele. Polümeerbetoon-sideainena kasutatakse polümeerseid vaike,
Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Vertikaalsed süvendid samba pinnal nim kannelüürideks ja saamastele toetuva talastiku ülemist kaunistatud osa friisiks. Templi madalale viilkatusele oli paigutatud skulptuurid. Kõik oli värvitud. Siseruum, naos, jaotati sammaste abil mitmeks osaks. Puidust laes olid nelinurksed süvendid, kassetid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Kujunes välja kolm stiili: vanim ja suhteliselt raskepärane dooria. Veidi hiljem kujunes saledamate ja kergemate vormidega joonia. Hellenismi ajal oli väga levinud korintose stiil, mida kaunistab lopsakatest akantuselehtedest jt taimeelementidest moodustatud kapiteel. Ateena akropol Periklese algatusel tehti Ateena akropolile 5.sajandil eKr uus planeering ja püstitati suurejoonelisi ehitisi. Akropoli viis pidulik trepp ja sinna siseneti läbi mitmejärgulise väravehitise, propüleede. Üks kaunimaid joonia stiili näiteid on Ateena akropolil asuv Nike tempel.
Betooni kiire jahtumise vältimiseks kaetakse betoonipinnad soojaisolatsioonikihiga (ka pealt) siit ka nimetus termosmeetod. Meetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6 17 (konstruktsiooni välispinna pindala ja konstruktsiooni ruumala jagatis jääb alla 6) SOOJENDAMISE MEETOD kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse lisasoojust auruga või elektriga juurde. Aurusoojenduse puhul tehakse raketisele ümber nö aurusärk, kuhu juhitakse auru temperatuuriga 50-60°C. Aur annab ka betoonile vajalikku niiskust Elektersoojenduse puhul asetatakse valamise ajal betooni sisse spetsiaalsed juhtmed, millesse juhitakse madalpingel (50-69V) vahelduvvool
kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja tätematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga ja betooni pealispind kaetakse kinni. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetod kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljas lisasoojust auruga või elektriga juurde. Aurusoojenduse puhul tehakse raketisele ümber nn. Aurusärk. Raketise ja aurusärgi vahele juhitakse auru, temp. 50-80 C. Aur annab betoonile ka vajalikku niiskust. Elektersoojenduse puhul asetatakse valamise ajal betooni sisse spetsiaalsed juhtmed, milledesse juhitakse madalpingeline vahelduvvool
Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6. M= F/v .m- pinnamoodul, F- konstruktsiooni välispind (m 2) V- konstruktsiooni ruumala (m3). Soojendamise meetodit kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust auruga või elektriga juurde 33. Polümeerbetoon, fiiberbetoon Polümeerbetoonid- sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Vaigu kokkuhoiuks võib koostisesse viia ka peenjahvatatud täiteainet. Vaigu
Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6. m- pinnamoodul, F- konstruktsiooni välispind (m2) ja V- konstruktsiooni ruumala (m3). · Soojendamise meetodit kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust auruga või elektriga juurde. Aurusoojenduse puhul tehakse raketisele ümber nn. aurusärk. Raketise ja aurusärgi vahele juhitakse auru, temperatuuriga 50...800C. Aur annab betoonile ka vajalikku niiskust. Elektersoojenduse puhul asetatakse valamise ajal betooni sisse spetsiaalsed
annaabi.ee 
