sümboliseerib rohelist metsa, valget liiva ja sinist merd. Hetkel liivi keelt emakeelena enam keegi ei kõnele. Liivi keelt räägib veel umbes 20 inimest Lätis ja seda teise keelena. Kokku on registreesinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest. 1991. aastal kuulutati liivlased Lätimaa põlisrahvaks. (2) Keele omapära Liivi keelt on kõneletud kahes kohas: Liivi lahest ida ja lääne pool. Idapoolseid nimetati Salatsi liivlasteks ja läänepoolseid Kuramaa liivlasteks. 19. sajandil hääbus Salatsi liivlaste keel, kuid Kuramaal on see veel alles. Idapoolset keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurra ning seda õpetatakse ka ülikoolides. Liivi keele tähestikus on 45 tähte ning s koosneb nii eesti kui ka läti tähestikust. Samuti on liivi tähestikus tähti, mida pole eesti ega läti kirjakeeles, näiteks Ä (pikk Ä) ja Ȭ (pikk Õ). (1)
lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Kui räägitakse liivi keelest, mõeldakse selle all tavaliselt Kuramaa rannakülade liivlaste keelt. Ka liivi kirjakeel on loodud Kuramaa randlaste, eesti vanemas kõnepruugis kurelaste või kuralaste keeletava põhjal. Aimu ajaloolise Liivimaa liivi keelest annab Põhja-Lätis Salatsi jõe ümbruskonnas kõneldud liivi keel, mille näiteid on talletatud XVIIXIX sajandini. Salatsiliivlased kutsusid ise ennast liivlasteks ja oma keelt liivi keeleks, vanadest ülestähendustest tuleb esile nende liivi identiteet. Need liivi muinasmaakonna Metsepole ehk Metsapoole asukate järglased olid ainsad Henriku Liivimaa kroonikast tuntud muistse liivi kultuuri edasikandjad, kelle kohta on andmeid viimastest sajanditest.
Koostaja: Lauri Ajalugu Liivi Rand Kokkuvõte Sisukord Liivi lipp Esimesed teated liivlaste kohta pärinevad 12. sajandi Nestori kroonikast, 13. sajandil on liivlastest põhjalikumaid teateid Henriku Liivimaa kroonikast. Tollal elasid liivlased põhiliselt Liivimaal Väina, Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. 13. sajandi teisest poolest on teada ka üks liivlaseks peetav Liivi ordu liige: Ykemele. Ta on ainus teadaolev Baltimaade põlisrahvaste esindaja ordus. Tänapäeval elavad liivlased peamiselt Riias, Ventspilsis ja Kuramaa looderannikul nn Liivi rannas. Liivi rand on ajalooliselt liivlastele kuuluv ala, viimane koht, kus liivlased elasid rahvana. Rannas on 12 küla. Ajalooliselt oli liivi rand jagatud kaheks osaks (ida ja
Kord märkas Mõttetus Kurge, kes uuris parajasti koopaid, mida koprad ehitanud olid. Ahne pilk silmis, tatsas lind siia-sinna. Mõttetus naeris ja uuris, mis juhtunud on. Kurg ei tahtnud teada-tuntud võrukaelaga tegemist teha ja tegi, nagu ei oleks ta Mõttetust märganud. Viimast ajas see veelgi rohkem naerma ja ta otsustas Kure-härrale vembu mängida! "Teate, härra Kurg, käivad kuulujutud, et siin maapõues peitub suur kulla varakamber!" lausus ta justkui möödaminnes ja uuris salatsi teise reaktsiooni. Kurg kahvatas veidi, ent vaikis. "Ja veel räägitakse, et seda on võimatu leida..." Siinkohal edev lind noogutas agaralt. "...aga," sosistas Mõttetus vaikselt, "mitte minu jaoks!" Ning nende sõnadega lahkus ta metsa poole, kus pidas lõunauinakuid. Kurehärrat jäi viimane märkus aga häirima otsis ju temagi varandust! Seepärast otsustas ta Mõttetuse üles leida. Peale lühikest lendu maa kohal, märkas soolinnuke ühe vana kännu otsas Mõttetust istumas
Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Lîvli. Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi toetusel valmis 1939. aastal liivi rahvamaja. Rahvamajal on kultuurielus oluline koht, seda peetakse soome-ugri rahvaste hõimuliikumise materialiseerunud sümboliks. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil.Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid emakeelena rääkijaid on teadaolevalt vaid üks . Teise keelena räägib liivi keelt Lätis umbes 20 inimest. Kokku on registreerinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides
Liivi keel Liivi keel (lvõ k, rndak) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik
valvesse paigutasid. Suurejooneliselt kavandatud ettevõtmise nurjas aga Vladimiri äkksurm, mis Läti Henriku teatel tabas teda just sel hetkel, kui ta hakkas astuma laevale, et Riia alla sõita. Kogunenud vägi läks laiali. Laiemas plaanis jätkus Vladimiri surmaga Polotski nõrgenemine ja Liivimaa ristisõja sündmustesse ta enam sekkuda ei suutnud. Sõjaretkeks valmis olnud saarlased muutsid oma plaane, sõites laevadega Väina asemel Salatsi jõele ja rüüstates Asti järve ümbruse latgalite külasid. Sõjakäik Harjumaale Suve algul Lateraani kirikukogult naasnud Riia ja Eestimaa piiskopid sõlmisid kokkuleppe orduga Eestimaa jagamise osas. Lepet mainiv Läti Henrik selle sisu aga ei tutvusta põhjendusega, et see ei jäänud kehtima. On oletatud, et Alberti- meelne kroonik on tahtnud midagi ebameeldivat varjata, nt Riia piiskopi väljajäämist Eestimaa alade jagamisest.
olnud. Rootsi aja alguses, Gustav II Adolfi valitsemisajal moodustati kohtukondade Liivimaa maakonnad, mis ei olnud rahvuslikult koostiselt ühtlaselt moodustatud. Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Liivimaa kindralkuberneri Jacob Johann Hastferi korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja- Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades Pärnu maakonnast Salatsi, Väike-Salatsi, Ruhja, Härgmäe, Luke ja Valga ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. Alksne, Gulbene ja Läti osa Adseli kihelkonnast liideti Võnnu või Kokenhuseni maakohtukonda. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva eestlaste ja lätlaste elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Rüütelkonnad
kõige täpsem, siis pole midagi imestada, et ida-läänesuunaliste mõõtmiste vead olid väga suured. Kui hinnata antiiksel kaardil jõgede vahelisi kaugusi, püüdes leida kahte veel tuvastamata Turunte ja Chesenose jõge nende kaugussuhete abil, jääb Koiva jõgi sellest arvestusest kohe välja. Nimelt vahemaa Väinajõe (Ruboni) ja Koiva (ehk oletatava Turunte) suudme vahel on hetkel vaevalt 17 kilomeetrit ja vaevalt ta 1900 aastat tagasi ka suurem oli. Ka Salatsi jõgi on Väinajõele liiga lähedal ja kõigele lisaks veel liiga väike, et tähelepanuväärse objektina mõne tuhande kilomeetri kaugusel Aleksandrias muljet avaldada. Ptolemaiose kaardilt võib välja lugeda, et suhteline vahemaa Visla ja Neemeni ning Neemeni ja Väinajõe vahel on peaaegu võrdsed. Tegelikkuses on need vahemaad 160 ja 450 kilomeetrit. Niisiis on kindel see, et Ptolemaiose kaart ei esita jõgedevahelisi tegelikke kaugussuhteid. Suhteliste kauguste
maakondades välja kooliõpilaste mobilisatsiooni alates kuueteistkümnendast eluaastast. Tunnetades rindel valitsevat reaalset hädaohtu laiendas ülemjuhataja seda korraldust üle vabariigi. Ruhja tagasivallutamise korraldamiseks ja rinde stabiliseerimiseks saabus rindele J.Laidoner, kelle käsul asus vastmoodustatud 3. diviis kindralmajor Ernst Põdderi juhtimisel mai alguses vastupealetungile. Vastane paisati soomusrongide toetusel Salatsi, Säde ja Koiva jõgede joonele. Pealetungil langes ka soomusrongide divisjoni ülema kohusetäitja kapten Anton Irv. SÕJATEGEVUSE EESTIST VÄLJAKANDUMINE. Olukorras,kus vaenlane oli tõrjutud Eesti piiridest välja, oli mõttekas lahingutegevuse üleviimine tema enda territooriumile. See oli kasulik Eestile nii poliitilisest, sõjalisest ja majanduslikust küljest võetuna. Vastase maaalal sõjategevuse arendamisel oli suur osa ette
IKSKILE · 9.saj liivlaste küla · Esimene Saksa ristirüütlite ehitatud müürist hoone Baltikumis (1185) Ikskile kirik · Piiskop Meinard LIELVARDE · Liivlased · Uldevena loss · A. Pumpurs ,,Lacplesa säng" · Lielvarde loss (1227) SAULKRASTI · Päikese rannad · 17km · Saulkrasti Jazz · Jalgratta muuseum SALACGRIVA · Salatsi jõesuu · Saletsa (soolane jõgi) · Postivius LATGALE · Maarjamaa · 14 547 km2 · 13 linna · 2 vabariigi linna o Daugavpils Ligi 105 000 elanikku Dünaburg, Väinalinn Tööstuslinn, tramm o Rezekne U 36 000 el
Eesti poolel on tähtsaim piiriasula Valga linn, piiri lähedal asub ka Mõisaküla linn. Piiriäärsed on Võrumaal Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vald (kokku 25 piiriküla), Valgamaal Taheva, Karula, Tõlliste, Hummuli ja Helme vald (15 küla),Viljandimaal Karksi ja Abja vald (9 küla) ning Pärnumaal Saarde ja Häädemeeste vald (11 küla). Lätis piirnevad Eestiga Alūksne, Hopa, Valka, Naukšēni, Ruhja, Mazsalaca, Aloja ja Salatsi piirkond (piiriasulad on Valka ja Ainaži linn, 5 km kaugusel Eesti piirist asub Hopa (läti keeles Ape) linn). Raudtee ületab Eesti-Läti piiri Valgas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist kontrolljoont loetakse riigipiiriks ja seda käsitletakse kolme lõiguna: 1) maapiir Eesti-Läti-Vene piiri kolmikpunktist Pihkva järveni 2) järvepiir Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järvel ning 3) piir Narva jõel
annaabi.ee 
