· käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5.Andmete terviklus (integrity) on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud 6.Andmete konfidentsiaalsus (confidentiality) ehk salastus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele (ning kättesaamatus kõikidele ülejäänutele) 7.(Info)varade hulka kuuluvad: · andmed (mingis vormingus olev informatsioon) · IT aparatuur (riistvara, sideseadmed, toiteseadmed jm) · andmesidekanalid · tarkvara (süsteemne ja rakendustarkvara) 8.Infovarade omadused: · Varade suur, kuid kaudne väärtus: seda on tihti raske hinnata
a) teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele. b) andmed käivad mitme inimese vahel edasi-tagasi c) kui andmeid on liiga palju kasutatud 7) Mida nimetatakse andmete kooskõlalisuseks? a) kõik on andmetega nõus. b) andmed sobivad kokku. c) kompleksset mõistet, mis hõlmab andmete kehtivust, andmete kasutatavust, andmete õigsust ja andmete terviklust. 8) Mis on andmete konfidentsiaalsus? a) andmed kõigile kättesaadavad. b) salastus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele. c) andmed on kaotatud. 9) Mida nimetatakse andmebaasi haldussüsteemiks? a) süsteem, mille järgi andmed hallatakse. b) valitsuse poolt välja töödeldud salajane süsteem. c) arvutiprogrammi, milline hoiab andmeid ja võtab vastu kasutajate päringuid ning väljastab päringu põhjal vajalikud andmed (kui leiduvad!) vajalikul kujul. 10) Kus salvestatakse reeglina andmed? a) notepad b) andmebaas c) dropbox
ajahetkel selleks volitatud tarbijaile. Käideldavus on esmane nõue iga infosüsteemi kõigile andmetele ja muudele infovaradele. [1] 1.2 Terviklus Andmete terviklus (integrity) andmete õigsuse tagatus ning päritolu autentsus ja volitamatute muutuste puudumine. Kõik andmed peavad alati olema seostatavad nende looja, loomisaja, konteksti jms asjaoludega ning nende seoste rikkumisel on negatiivsed tagajärjed. [1] 1.3 Konfidentsiaalsus Andmete konfidentsiaalsus (confidentiality) ehk salastus andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud tarbijaile ning kättesaamatus kõigile ülejäänutele. [1] 2. ÜLEVAADE INTERNETIS OLEVATEST POSTKASTIDEST 2.1 Mis on e-post? E-post ehk elektronpost ehk elektrooniline post on e-kirjade Interneti teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem. Kirjade saatmiseks kasutatakse SMTP-d ja vastuvõtmiseks POP3 ja IMAP-i. [2] 2.2 Milleks kasutada e-maili? · Kirjavahetuseks elektroonilisel kujul.
Selleks et võrgule juurde pääseda, on teil vaja teada selle võrgu nime (SSID), mille saate võrgu valdajalt. On ka võimalus, et SSID antakse kaardile automaatselt. Järgnevalt on vaja nagu tavaliseski võrgus arvutile aadressi. See kas antakse automaatselt (läbi DHCP ) või peate selle käsitsi sisestama. Käsitsi sisestamisel peab taas abiks võtma võrgu omaniku. Me oleme juba peaaegu võrgus, aga liiklust ei ole, mis lahti? Põhjus võib olla lihtne -- võrgul on peal salastus (WEP). Jällegi sammud teate isegi kelle juurde ja aru pärima -- kas on WEP ja kui jah, siis mis on võtmeks. Peale seda viimast sammu võitegi end tõenäoliselt õnnelikuks juhtmeta võrgu kasutajaskonna liikmeks lugeda. Palju õnne! AP asub kaugemal kui 100 m Nüüd lähme palju keerukama ja ebamugavama (ja kallima!) lahenduse juurde: WiFi LEVI on olemas, aga juurdepääsupunktini on pisut maad (100 m 10 km). Mis nüüd? Kas ka nii kaugelt on võimalik ühendus kätte saada
Repliik: ajaloolistes (arvutieelsetes) krüpotosüsteemides ei ole salajane võti tihti teisendusvõttest eraldatav. Digiandmete vorming (digi) andmete vorming (format) on kokkuleppeline viis, kuidas erinevat liiki teave andmetena (digimaailmas 0 ja 1 jadadena) kodeeritakse Krüptograafia erijooni, 1 Tänapäeval on krüpteerimisalgoritmid (andmete teisendusreeglid) reeglina avalikud,kogu salastus põhineb turvalisus kasutataval salajasel võtmel (mis on lühike digitaalteabekogum) Säärane võte lubab sõltumatutel ekspertidel süsteemide turvalisust abstraktselt hinnata, pääsemata ligi kaitsmist vajavatele andmetele Praktikas tegelvad sellega küll kitsa eriharidusega inimesed-krüptoloogid-, kes on reeglina eriteadmistega matemaatikud Kaasaja krüptograafia kasutab eranditult matemaatikute (krüptograafide) poolt
48bitine puutumatust, kuid mitte selle salastatust. AH päis pannakse alamvõti genereeritakse 56bit peavõtmest. Dekrüpteerimine Ippäise ja IP andmevälja vahele. AH päis sisaldab :1)ühenduse toimub samu funktsioone vastupidises järjekorras rakendades. ID-d . 2)allkirjastatud sõnumi kokkuvõtet, mis arvutatakse 58. Avaliku võtme krüptograafia, RSA kaks funktsiooni - originaal IP datagrammist; allika autentimise infi;sõnumi salastus ja autentimine. On kaks võtit - üks krüpteerimiseks puutumatust. 3)järgmise päise tüüpi, mis määratleb andmete (avalik võti), teine dekrüpteerimiseks (salajane võti). Avaliku tüübi: (TCP, UDP, ICMP,jne). Teine protokoll, mida IPsec võtme saadab vastuvõtja ise saatjale kui see soovib talle sisaldab on ESP, mis tagab salastatuse, saatja autentimise ja turvalist teadet saata kuid salajast võtit ei tohiks teoreetiliselt andmete puutumatuse
Põrgete hulk rakendades. suureneb ja efektiivsus on veelgi väiksem. CSMA/CD carrier sense multiple Access/ collision detection. Kokkupõrked tuvastatakse 50.Avaliku võtme krüptograafia, RSA lühikese aja jooksul. Kokkupõrkavad ülekanded katkestatakse, mis vähendab kanali saastumist. Põrgete tuvastamine on lihtne wired RSA Rivest, Shamit, Adelson algoritm. Avaliku võtme krüptograafial on kaks funktsiooni - salastus ja autentimine. On kaks võtit - üks LANis ja keeruline wireless LANis krüpteerimiseks (avalik võti), teine dekrüpteerimiseks (salajane võti). Avaliku võtme saadab vastuvõtja ise saatjale kui see soovib talle 40
DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust. DES'i puhul kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid. DES'i on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt, olles 1000 - 10000 korda kiirem kui RSA, programmiliselt on DES 100 korda kiirem kui RSA. DES'i on võimalik murda ainult "brute force" meetodiga, st proovides kõiki võtmevariante kuna märkide esinemissageduse analüüs vms meetod ei anna tulemusi. 50. Avaliku võtme krüptograafia, RSA + Avaliku võtme krüptograafial on kaks funktsiooni - salastus ja autentimine. On kaks võtit - üks krüpteerimiseks(avalik võti), teine dekrüpteerimiseks (salajane võti). Avaliku võtme saadab vastuvõtja ise saatjale kui see soovib talle turvalist teadet saata kuid salajast võtit ei tohiks teoreetiliselt avaldada teistele. See on põhimõtteliselt tagauksega krüpteerimine, kuna toore jõuga seda lahti murda on peaaegu võimatu, samas kui salajase võtmega (mis on võimeline välja arvutama tagaukse koodid) on see juba küllaltki lihtne. RSA
DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust. DES'i puhul kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid. DES'i on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt, olles 1000 - 10000 korda kiirem kui RSA, programmiliselt on DES 100 korda kiirem kui RSA. DES'i on võimalik murda ainult "brute force" meetodiga, st proovides kõiki võtmevariante kuna märkide esinemissageduse analüüs vms meetod ei anna tulemusi. 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA Avaliku võtme krüptograafial on kaks funktsiooni - salastus ja autentimine. On kaks võtit - üks krüpteerimiseks(avalik võti), teine dekrüpteerimiseks (salajane võti). Avaliku võtme saadab vastuvõtja ise saatjale kui see soovib talle turvalist teadet saata kuid salajast võtit ei tohiks teoreetiliselt avaldada teistele. See on põhimõtteliselt tagauksega krüpteerimine, kuna toore jõuga seda lahti murda on peaaegu võimatu, samas kui salajase võtmega (mis on võimeline välja arvutama tagaukse koodid) on see juba küllaltki lihtne
48bitine alamvõti genereeritakse 56bit peavõtmest. Dekrüpteerimine toimub samu funktsioone vastupidises järjekorras rakendades. /// ==> PILT: (vasask pool, ülevalt alla): 64-bit plaintext => Encrypt K1 // Decrypt K2 // Encrypt K1 => 64-bit cliphertext &&& (parem pool, ülevalt alla): 64-bit plaintext <= Decrypt K1 // Encrypt K2 // Ddecrpyt K1 <= 64-bit cliphertext 50. AVALIKU VÕTME KRÜPTOGRAAFIA, RSA ==> Avaliku võtme krüptograafial on kaks funktsiooni - salastus ja autentimine. On kaks võtit - üks krüpteerimiseks (avalik võti), teine dekrüpteerimiseks (salajane võti). Avaliku võtme saadab vastuvõtja ise saatjale kui see soovib talle turvalist teadet saata kuid salajast võtit ei tohiks teoreetiliselt avaldada teistele. See on põhimõtteliselt tagauksega krüpteerimine, kuna toore jõuga seda lahti murda on peaaegu võimatu, samas kui salajase võtmega on see juba küllaltki lihtne. RSA algoritm on pööratav, st
järjest. 48bitine alamvõti genereeritakse 56bit peavõtmest. Dekrüpteerimine toimub samu funktsioone vastupidises järjekorras rakendades. /// ==> PILT: (vasask pool, ülevalt alla): 64-bit plaintext => Encrypt K1 // Decrypt K2 // Encrypt K1 => 64-bit cliphertext &&& (parem pool, ülevalt alla): 64-bit plaintext <= Decrypt K1 // Encrypt K2 // Ddecrpyt K1 <= 64-bit cliphertext 50. AVALIKU VÕTME KRÜPTOGRAAFIA, RSA ==> Avaliku võtme krüptograafial on kaks funktsiooni - salastus ja autentimine. On kaks võtit - üks krüpteerimiseks (avalik võti), teine dekrüpteerimiseks (salajane võti). Avaliku võtme saadab vastuvõtja ise saatjale kui see soovib talle turvalist teadet saata kuid salajast võtit ei tohiks teoreetiliselt avaldada teistele. See on põhimõtteliselt tagauksega krüpteerimine, kuna toore jõuga seda lahti murda on peaaegu võimatu, samas kui salajase võtmega on see juba küllaltki lihtne. RSA algoritm on pööratav, st
järjest. 48bitine alamvõti genereeritakse 56bit peavõtmest. Dekrüpteerimine toimub samu funktsioone vastupidises järjekorras rakendades. Kuna 1998 murti 56bit Des lahti, siis loodi sellele edasiarendus 3X Des. Sel puhul siis:1) krüpteeritakse andmed 56bit sifriga; 2) dekrüpt teise 56bit sifriga;3)krüpt kolmanda 56bit sifriga. Antud moodus võtab ka kolm korda rohkem aega. 50. Avaliku võtme krüptograafia, RSA Avaliku võtme krüptograafial on kaks funktsiooni - salastus ja autentimine.On 2 võtit-üks krüpteerimiseks(avalik võti), teine dekrüpteerimiseks (salajane võti). Avaliku võtme saadab vastuvõtja ise saatjale kui see soovib talle turvalist teadet saata kuid salajast võtit ei tohiks teoreetiliselt avaldada teistele. RSA algoritm on pööratav, st. võtmed on paarikaupa ja võivad olla mõlemad krüpteerivaks või vastavalt siis dekrüpteerivateks võtmeteks. Salajast võtit
Vahepeal teeb algoritm 16 identset operatsiooniringi. Iga operatsioon võtab eelmise operatsiooni väljundi sisendiks. Murekoht on võtme ohutu edastamine. DES Algoritm koosneb erinevatest loogikatehetest ja nihutamisest. Võimalik realiseerida DES ka riistvarast, siis on ta 1000-10000 korda kiirem kui RSA. Muidu 100 korda kiirem. DESi on võimalik murda ainult läbiproovimise teel 50. Avaliku võtme krüptograafia, RSA (digiallkirjastamine) Salastus ja autentimine, krüpteerimise šiffer on avalik, dekrüpteerimise šiffer on salajane Avaliku võtme saadab vastuvõtja ise saatjale. Salajast võtit ei saadeta. RSA algoritm on pööratav ehk võtmed on paarikaupa. Edaspidi: eb(m) - krüptimise võti; db(m) - dekrüptimise võti. Saatja saab vastuvõtja public encryption key (PEK). Saatja krüpteerib sõnumi m PEK-iga ja teadaoleva krüpteerimisalgoritmiga (nt Caesari krüpteering) (saadakse eb(m) ). Vastuvõtja saab saatjalt
annaabi.ee 
