24. veebr. 1989.a. iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Pika Hermanni torni. 23.augustil 1989 toimus Balti kett katkematu inimkett Vilniusest Tallinna (pikkus 600 km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli protestida MRP sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise vastu. Balti kett aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide teadvustamisele maailmas 1989 kuulutas NSVL kõrgeim võimuorgan 1939.a. salasobingu juriidiliselt alusetuks, kehtetuks; algas kodanike komiteede liikumine uus ulatuslik poliitiline liikumine eesmärgiga taastada Eesti riigivõim juriidilise järjepidevuse alusel, hakati registreerima Eesti kodanikke ja nende järeltulijaid. Kodanikud valisid Eesti kodanike esindusorgani Eesti Kongressi. 1990.- 1991 a. 1990.a. Eesti Kongress alustas tegevust, valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai T. Kelam. 30. märtsil 1990.a. - Eesti NSV
• 24. veebr. 1989.a. iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Pika Hermanni torni. • 23.augustil 1989 toimus Balti kett – katkematu inimkett Vilniusest Tallinna (pikkus 600 km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli protestida MRP sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise vastu. Balti kett aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide teadvustamisele maailmas • 1989 – kuulutas NSVL kõrgeim võimuorgan 1939.a. salasobingu juriidiliselt alusetuks, kehtetuks; • algas kodanike komiteede liikumine – uus ulatuslik poliitiline liikumine eesmärgiga taastada Eesti riigivõim juriidilise järjepidevuse alusel, hakati registreerima Eesti kodanikke ja nende järeltulijaid. • Kodanikud valisid Eesti kodanike esindusorgani Eesti Kongressi. 1990.- 1991 a. • 1990.a. Eesti Kongress alustas tegevust, valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai T. Kelam. • 30. märtsil 1990.a. - Eesti NSV
rahvakoosolekud ja üliõpilaste juhitud protestiüritused. Rahvas oli üle hulga aja jälle ühtne ja vastuseis oli nii tugev, et asjaosalised oli sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. 20. saj. 80-ndatel aastatel Eestis loodud grupid ja seltsid olid aga hoopis poliitilisemad kui 19. sajandil loodud seltsid. Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, mis nõudis Hitleri-Stalini 1939.a. salasobingu paljastamist; siis Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), kes pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele (vabariigi aastapäev, Tartu rahu aastapäev, märtsiküüditamine). Nüüd ärkamisaka kõrgpunkidest. 1870-ndatel aastatel, kui rahvusliku liikumise juhiks sai J. Hurt seadis ta eestlastele ülesande ,,saada suureks vaimult". Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone
Juba 1939.aasta sügisel suruti Eestile, Lätile ja seejärel ka Leedule peale NSV Liidu sõjaväebaasid ning 1940.aasta kesksuvel, ajal, mil kogu maailma tähelepanu oli suunatud kokkuvarisevale Saksa sõjamasina surve all Prantsusmaale, okupeeris NSV Liit kolm Balti vabariiki. Ajaloolise õigluse taastamine oli üks põhilisemaid nõudeid, mis esile tõusis 1989.aasta poliitilises tegevuses. Ühiskonnas tekkisid lootused, et kui Saksamaa ja NSV Liit tühistavad selle salasobingu, siis võivad tekkida uued arenguvõimalused ja lootus taastada omal ajal kaotsiläinud omariiklus. MRP- ga seotud problemaatika haaras erinevate riikide ajaloolasi ning selle teema järjest põhjalikum valgustamine 2 näitas, et kolm Balti riiki on vägivaldselt oma ajalooliselt arenguteelt eemaldatud, sõjalise jõuga okupeeritud ja seejärel annekteeritud NSV Liidu koosseisu. Kogu
1990 märtsis toimus Eesti Kongressi esimene istung, kus vastu võetud tegevuskava nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja NSVL-iga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ning iseseisvuse taastamine. Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Balti kett Eesti ja teiste Balti riikide saadikute eesmärk oli saavutada võimalikult kiiresti selle salasobingu hukkamõistmine Nõukogude Liidu kõrgeima seadusandliku võimuorgani poolt veel enne Molotovi-Ribbentropi pakti 50.aastapäeva. Moskva ei olnud sellest huvitatud ning õigusliku hinnangu andmine Hitleri-Stalini salasobingule venis. Moskva venitamistaktikale vastasid Balti riigid võimsa protestiaktsiooniga. MRP aastapäeval, 23.aug 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon: moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani
teha ja pidi jääma erapooletuks, ka Rahvasteliidu erakorralisel täiskogul, kus NSV Liit maailmaorganisatsioonist välja heideti. Samuti ei suutnud Eesti valitsuse arglikud protestid takistada Eesti lennuväljadelt startivaid Nõukogude pommitajaid Soome poole. o 7.okt, tehti teatavaks Saksamaa avaldus kutsuda kodumaale kõik baltisakslased. See tõestas Venemaa ja Saksamaa vahelise salasobingu olemasolust. o Okupatsioon Leedu o 14.juunil.1940 nõudis NSV Liit ultimatiivselt Leedu valitsuse väljavahetamist, siseministri ja julgeoleku departemangu juhi kohtu alla andmist ning Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Kuna neil polnud teist võimalust pidid nad ultimaatumi vastu võtma o 15.juunil ületasid 300 000 punaväelast Leedu piiri ja hõivasid kogu riigi. Eesti ja Läti o 16
annaabi.ee 
