Claudius- kehastab teoses kurikaela, kelle vastu on suunatud Hamleti kättemaks. Võimekas riigimees, ta oskab asju ajada äärmiselt asjatundlikult ja arukalt. Oma alluvatega rääkides on Ta tõsiseltvõetav ning väärikas. Tal on hing ja südametunnistus. Tema enda toime pandud süüteod jäävad teda piinama. Gertrud- Abiellub oma surnud mehe vennaga. Ta on mõistatuslik naine. Jaääb mulje, nagu ta järgiks lihtsalt oma ihasid, kuid siiski rõhutatakse teoses seda, et ta ei tea midagi salasepitsustest ega kurjusest, mis teda ümbritseb. Teoses ei väljendu, kui palju Ta oma uut meest armastab. Ta on pigem kaasjooksik, kui kurjategija. Polonius- riigimees, kuid tema ametist täpsemalt ei räägita. Valitseja lähedaseim nõuandja. Ta ise leiab, et on "ustav ja auväärt" mees. Tema usk oma analüüsi- ning hindamisvõimesse on kõigutamatu. Suhtlemisaldis inimene. Ta manipuleerib inimestega, kasutades selleks oma sõnaohtrat ning vähem või rohkemkeerutavat kõnemaneeri
tugev, et kui Bolognasse ei jäänud Annibale surmaga kedagi, kes võinuks linna valitseda ja bolognalased said teada, et Firenzes elab üks Bentivoglidest sündinu, keda senini oli peetud sepa pojaks, siis läksid nad talle Firenzesse järele ning andsid linna valitsemise talle üle, ja tema valitses linna seni, kuni messer Giovanni jõudis valitsemiseks sobivasse ikka. 9. Ütlen niisiis järelduseks, et salasepitsustest tuleb valitsejal vähe hoolida siis, kui rahvas on tema vastu heatahtlik; kõige ja kõigi ees tuleb tal aga väriseda siis, kui rahvas on tema vastu vaenulik ja suhtub temasse põlgusega. Hästi korraldatud riigid ja targad valitsejad on näidanud üles suur hoolt, et mitte {võtta lootust nobiilidelt} 47 ning pakkuda rahuldust rahvale ja hoida neid rahuldatutena - eks ole see ju üheks tähtsamaks küsimuseks, mis valitsejal tuleb lahendada. 10
tugev, et kui Bolognasse ei jäänud Annibale surmaga kedagi, kes võinuks linna valitseda ja bolognalased said teada, et Firenzes elab üks Bentivoglidest sündinu, keda senini oli peetud sepa pojaks, siis läksid nad talle Firenzesse järele ning andsid linna valitsemise talle üle, ja tema valitses linna seni, kuni messer Giovanni jõudis valitsemiseks sobivasse ikka. 9. Ütlen niisiis järelduseks, et salasepitsustest tuleb valitsejal vähe hoolida siis, kui rahvas on tema vastu heatahtlik; kõige ja kõigi ees tuleb tal aga väriseda siis, kui rahvas on tema vastu vaenulik ja suhtub temasse põlgusega. Hästi korraldatud riigid ja targad valitsejad on näidanud üles suur hoolt, et mitte {võtta lootust nobiilidelt} ning pakkuda rahuldust rahvale ja hoida neid rahuldatutena - eks ole see ju üheks tähtsamaks küsimuseks, mis valitsejal tuleb lahendada. 10
valimised ja kuulutasid välja piiramisolukorra. Umbes 500 nimekamat baltisakslast ja paarsada eestlast küüditati Siberisse. (A. Adamson, T. Karjahärm, Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Kirjastus Argo 2004, lk 183-184) Saksamaa asub pealetungile Enamlaste riigipöörde järgselt aktiveerusid ka baltisakslased. Eestimaa rüütelkond otsustas venemaast lahku lüüa ja paluda abi Saksa keisrilt. Teated baltisakslaste salasepitsustest jõudsid enamlasteni, kes kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. Samal ajal kehtestati Brestis toimuvad rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keksriikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindele. Baltisakslaste küüditamine Eestist andis selleks ka sobiva ettekäände rahvuskaaslasi on vaja kaitsta! 15 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung. Saaremaalt jõudsid sakslased Eesti
tugev, et kui Bolognasse ei jäänud Annibale surmaga kedagi, kes võinuks linna valitseda ja bolognalased said teada, et Firenzes elab üks Bentivoglidest sündinu, keda senini oli peetud sepa pojaks, siis läksid nad talle Firenzesse järele ning andsid linna valitsemise talle üle, ja tema valitses linna seni, kuni messer Giovanni jõudis valitsemiseks sobivasse ikka. 9. Ütlen niisiis järelduseks, et salasepitsustest tuleb valitsejal vähe hoolida siis, kui rahvas on tema vastu heatahtlik; kõige ja kõigi ees tuleb tal aga väriseda siis, kui rahvas on tema vastu vaenulik ja suhtub temasse põlgusega. Hästi korraldatud riigid ja targad valitsejad on näidanud üles suur hoolt, et mitte {võtta lootust nobiilidelt} 47 ning pakkuda rahuldust rahvale ja hoida neid rahuldatutena - eks ole see ju üheks tähtsamaks küsimuseks, mis valitsejal tuleb lahendada. 10
Ometi pidi sealt siiski midagi kuulma, kas või jalgade astumist. Kuid see ei ulatunud meie kurdi kõrvu, ja rahvamurd, millest ta vaevalt midagi suutis eraldada ja mida ta üldse ei kuulnud, kuigi see üsna ligidal liikus, jättis temasse hääletu, udusse mähitud, viirastusliku kooljaterongi mulje. Ta nagu nägi enese poole tulevat udukogu sellesse uppunud inimestega, nägi varjus varjusid liikuvat. Ta mured ja kartused tulid tagasi, tal tekkis uuesti mõte salasepitsustest mustlastüdruku vastu. Tumedalt tundis ta katastroofi lähenemist. Sel otsustaval silmapilgul pidas ta enesega paremini ja kiiremini nõu, kui seda kohmakalt vaimult oleks võinud oodata. Kas pidi ta mustlastüdruku üles äratama? Lasta tal ära põgeneda? Aga kuidas? Tänavad olid rahvast täis, kiriku tagaküljel voolas jõgi. Paati polnud, polnud siis ka pääsu! Jäi üle ainult üks tee: lasta ennast kiriku lävel surmata, kuid vähemalt senikaua vastu panna, kuni kuskilt abi tuleb, 2 3
annaabi.ee 
