...............................................................................................6 4. TÕMBI PAIGALDAMINE..............................................................................................................7 5. TAPPIDE NUMMERDAMINE.......................................................................................................8 6. SERVADE FREESIMINE..............................................................................................................10 7. SALAPULKADE PAIGALDUS....................................................................................................11 8. POSTI PAIGALDUS......................................................................................................................12 8.1. Ettevalmistustööd....................................................................................................................12 8.2. Freesimine.................................................................................
TÕMBI PAIGALDAMINE Tõmbi aukude puurimine pika puuriga TAPPIDE NUMMERDAMINE Nummerdasime tapid klammerdajaga (esimene rooma number tähistab külge, teine mis küljega tapi moodustab ning kolmas number mitmes tapp alt lugedes see on) SERVADE FREESIMINE Prussi välimise külje nurkade freesimine 5 mm POSTI FREESIMINE Esmalt freesisime posti servad Seejärel rakke külje sisse tapi SALAPULKADE PAIGALDUS Esmalt puurisime 16mm puuriga augu ning siis lõime salapulga sisse ( ei 1 löönud põhja välja ja ka ülevalt jätsime 4mm kuivamis ruumi) 2 3 4 POSTI KINDLUSTAMINE Kindlustasime postide vertikaalsuse prussiga, mille kinnitasime nende vahele AITÄH KUULAMAST!
palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist. Sellisel juhul on pragude tekkimise töenäosus välispindades minimaalne Köetavate hoonete puhul peab välisseinte vata laius olema vähemalt 8 cm. Vara põhja peab jääma piisav ruum tihendseks ja soojustuseks Elumaja seinapalgi suuvituslik keskmine diameeter on 25..30com, abihoonete korral alampiirmäära ei ole Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse plakide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on ~1.2m Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatapiga: Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud Püstpalksein Püstplakseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandliseks tahutud ja seina enamus pake on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid
Hoone ülesraiumisel jälgitakse puidu loomuliku koonet: tüvi on jämedam, latv peenema läbimõõduga. Et sein ühtlaselt üles raiuda, asetatakse palgiread vaheldumisi: kord ühes otsas tüvi järgmisel aga latv. Oluline on, et viimased piki hoonet asetsevad palgid ehk murispuud oleksid rõhtsalt loodis, et sellele saaks ehitada katusetarindi. Palgiread varatakse üksteise peale. Varu laiuseks arvestatakse elumajal vähemalt 100 mm, kõrvalhoonel vähem. Salapulkade kasutamine aitab palkseinal püsida kuivades stabiilsena. Sõrestiksein Hoone sõrestik koosneb raampuudes, postidest, siduvatest taladest ja diagonaaltugedest. Sõrestikmaterjalina kasutatakse peamiselt 6 x 6 tolliseid (152 x 152 mm) prusse. Sõrestikseinal on rõhkpalkseina ees hulk eeliseid: Sõrestikseina sai ehitada kiiremini kui rõhkpalkseina Sõrestiksein ei vaju, samas kui palkseina suurim probleem on just vajumine.
Kui palksein on tungraua või mõne muu tõstemehhanismi abil tõstetud sobivale kõrgusele, võiks selle toetada näiteks saarepuust pakule, et saaks ka teise nurga üles tõsta. Alumiste palkide vahetus Alumiste palkide vahetamine on aeganõudev töö. Te peate kopeerima palgi, millest tihti on alles vaid käega läbitorgatav kest. Kopeerimisel pöörake rõhku kõrgusele ja tapi möödule. Töö teeb lihtsamaks, kui palki poolitada ja siduda erinevate tappidega. Kinnitage palgid salapulkade abil ülevaloleva palgi külge. Ärge unustage sammalt või takku palkide varasse panna. Seda saab muidugi ka hiljem juurde toppida kui vaja. Tõrvake või tehke alumiste palkide toetuspind (kivi vastu) mõne puidukaitsevahendiga üle. Vanades ja allesjäävates palkides on kindlasti kahjureid, kes hea meelega tuleks kohe uut puitu sööma. Seega peaks miskit vööpa kasutama ka uute ja vanade palkide ühendustes. Palkmaja laiali võtmine.
t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust. Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätte piisavalt ruumi vajumiseks. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on umbes1,2 (max.2.5m). niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisab tuleb palke jätkata. Soovitav on teha palgi jätkamine tapis. Palke või jätkata ka ühendades palgi otstesse tehtud erinevate lõigete abil. Hoone nurkades ühendatakse palgi nurgatapiga. - Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks,
(mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jä jätta piisavalt ruumi 74 vajumiseks. 37 Rõhtpalksein Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on ~1.2m (maks. 2.5 meetrit). Niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisav tuleb palke jä jätkata. Soovitav on teha palgi jä jä tkamine tapis. Palke võib jä jätkata ka ühendades palgid otstesse tehtud erinevate lõigete abil. Tööstuslikus ööstuslikus tootmises on palke võimalik jä jätkata ka sõrmjä
t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust. Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätte piisavalt ruumi vajumiseks. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on umbes1,2 (max.2.5m). niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisab tuleb palke jätkata. Soovitav on teha palgi jätkamine tapis. Palke või jätkata ka ühendades palgi otstesse tehtud erinevate lõigete abil. Hoone nurkades ühendatakse palgi nurgatapiga. - Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks,
välisseinad. Vajumine põhjustab palkide kokkutõmbumist (mahuline kahanemine). kuivamisel ja puidu kokku surumist. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätta piisavalt ruumi vajumiseks. 50 Palkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus ~1,2 m (maks 2,5 m) niiskusesisaldus salapulgas peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisav tuleb palke jätkata. Soovitav on teha palgi jätkamine tapis. Palke võib jätkata ka ühendades palgid otstesse tehtud erinevate lõigete abil. Tööstuslikus tootmises on palke võimalik jätkata ka sõrmjätku abil, mille abil võib toota kuni 12 m pikkuseid puitdetaile. Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatappidega.
annaabi.ee 
