Metsavendade aasta pikkune vastupanu näitas, et Eesti ei alistu ilma võitluseta. * Üksikud mehed jäid metsa järgnevateks aastateks ning teadaolevalt viimane metsavend tabati 1978 aastal Lõuna- Eestis. Noorte salaorganisatsioonid * Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu a põrandaalused noorteorganisatsioonid. * Aastatel 1945-1954 suutsid julgeolekuorganid kokku avastada 82 nõukogude vastast noortegruppi. * Enim salaorganisatsioone tegutses Tallinnas, Harjumaalsamuti Tartu- ja Võrumaal. * 1950 aastal Metsavendade relvavõitluse mahasurumise järel ei suutnud võimud likvideerida noorte salaoganisatsioonide tegevust * Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju ammutati metsavendade tegevusest, iseseisvusaegsest kirjandusest ning mälestustest. Nt Eesti rahvuslaste Liit.
MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR TEISTES AGA DEMOKRAATJA ARUTLUS AHTI EISTRE Diktatuur ja demokraatia Diktatuur on valitsemisvorm mille puhul võim kuulub ühele isikule või kruppile ,kes kasutab seda endale kõige kasulikumal moel elades ise luksuslikku elu, allumata ühelegi seadusele. Seda valitsevat isikut kutsutakse diktaatoriks. Sellisel juhul puudub rahvavõim. Demokraatia on valitsemisvorm mille puhul on rahval täielik võim. Demokraatia on diktatuuri vastand. On olemas kahte tüüpi demokraatiat otsene-ja esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia on kasutusel tänapäeval, sest inimesi on nii palju riigis et nad ei mahuks ühte kohta ära ning riigipindala on väga suur. Diktatuuri kujunemine algas sellega, et töölised tõusid esile ja langes keskklassi tähtsus. Kuna pojud riigid olid pikka aega kriisis...
Nende tegevus oli küllalti ulatuslik. Aastatel 1945-54 suudeti julgeolekuorg. Poolt avastada 82 N võimu vastast noortegruppi. Noorteorganisatsioonidega oli seotud 835 kahtlusalust, 701 arreteeriti ja 657 anti kohtu alla. 7 määrati surmanuhtlus, neist 3 puhul viidi see täide. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid kooliõpilased ja üliõpilased. Metsavendade mahasurumise järel 1950. aastate algul ei suutnud võimud likvideerida noorte salaorganisatsioone. Need tekkisid peamiselt protestiks järjest enam maad võtva nõukogulikku süsteemi vastu. Neid organisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju ammutati metsavendade tegevusest, iseseisvusaegsest kirjandusest ja mälestustest. N: Eesti Rahvuslaste Liit. N reziim lämmatas selle vastupanu liikumise 1960 . aastate lõpuks. Demokraatlikud liikumised 1960
Represseeritud ei saanud tagasi oma vara, ning paljudel ei lubatud naasta oma kodulinna. Noorte organisatsioonid Relvastatud vastupanuliikumiste kõrval osutasid vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Kõige rohkem noorteorganisatsioone tegutses Tallinnas ja Harjumaal ning Tartus ja Võrumaal. Metsavendade relvavõitluse mahasurumise järel ei suudetud likvideerida noorte salaorganisatsioonide tegevust. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju võeti metsavendadelt. Üks selline organisatsioon oli Eesti Rahvuslaste Liit. Kuid 1960. aastateks lämmatas valitsev reziim põrandaalused noorsooliikumised. Demokraatlikud liikumised Noorte salaorganisatsioonide asemele tekkisid 1960. aastate teisel poolel demokraatlikud liikumised. Nendes osalesid ka muulased, kelle eesmärk oli NSV Liidu demokratiseerimine, seega
Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Sõjajärgseil aastail oli nende tegevus küllaltki ulatuslik ning see jätkus ka pärast relvastatud vastupanu mahasurumist. 1950. aastate noorte salaorganisatsioonid tekkisid peamiselt protestivaimust järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemiga mugandumise vastu. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikirjad, käsitsikirjutatud lendlehed, vandetõotused ja vähesel määral ka relvade hankimine. 5 Võimude vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekesine ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu eesmärgiga allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Selle
märtsi 1949) küüditati Eestist Siberisse 20722 inimest. Noorte salaorganisatsioonid Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Noorte salaorganisatsioonid tekkisid peamiselt protestivaimust järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, relvade kogumine. Demokraatlikud liikumised 1960.aastate teisest poolest asendasid demokraatlikud liikumised senist põrandaalust noorsooliikumist. See oli aeg, mil NSV Liidus kujunes tagurluse pealetungi tõttu teisitimõtlejate liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Demokraatlikutes liikumistes osalesid ka muulased, kelle eesmärk oli NSV Liidu demokratiseermine. Eesti iseseisvumine oli rahvusvaheline küsimus. 1972
peavarjuga, jagasid informatsiooni. Salgad tegutsesid üle Eesti, aktiivsemalt Pärnu-, Viru- ja Võrumaal. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävitus(rahvakaitse)pataljone, tapeti nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel, rööviti kauplusi ja meiereisid, isegi talusid. · Noorte salaorganisatsioonid enamik organistatsioone tegeles Tallinnas ja Harjumaal, samuti Tartu- ja Võrumaal. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju ammutati metsavendade tegevusest, iseseisvusaegsest kirjandusest ning mälestustest. Noortekooslustega seotud noori arreteeriti ning anti kohtu alla, kuuele määrati surmanuhtlus, mis viidi täide kolme puhul. Eesti Rahvuslaste Liit. · Avalik vastupanuliikumine ametlikult keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike
annaabi.ee 
