lõid sinna ja ümbrusesse Frangi riigi. Riigi loomine käis käsikäes ristiusu vastuvõtmisega, sest paavstil oli oluline roll frangi kuningate võimule kinnitamisel. Frangi riik nägi küll teatud perioodil iseenese killustumist, kuid lõppkokkuvõttes loetakse seda siiski varakeskaja Euroopa võimsaimaks riigiks. Frankide võimu haripunktil teostas võimu Karl Suur, kes oli oma riiki laiendanud igast ilmakaarest, Saksimaast Apenniini poolsaareni. Hiljem jaotati Frangi riik Verduni lepinguga kolmeks osaks, millest kaks on üsnagi sarnasel geograafilisel kujul tänaseni säilinud tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa. Verduni lepingust on möödas ligi 1200 aastat. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ajajärk, mil kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma käpa all hoida. Segadusi kasutasid ära välisvaenlased, sealhulgas Skandinaaviast pärit viikingid.
all · nõnda osutus tehhi kogu keisririigi keskuseks · praha selle pealinnaks · Karl IV 1 · Tunnustas osamaadevalitsejate kuninglikke eesõigusi · Seega ka tehhit iseseisva kuningriigina · Liitis tehhiga · Moraavia · Osa Pfalzist · Osa Saksimaast... · Väga tähtsaks pidas kaubanduse arengut · Lasi ehitadaprahale juurde ued osad · Nóve Mésto · Lasi ehitada Vltava jõele silla · Säilind täningi karli silla nime all · Oskas hinnata haridust · Asutas 1348 Praha ülikooli · Andis sellele Bologna ja Pariisi Ülikooli dokumentide eeskujul koostatud privileegid
Saksamaa probleemide lahenduseks oli luua riiklikult killustatud maal Saksa Liit, mis pidid takistama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Lõpuakt: Lõppakt, mis sisaldas kõiki eraldi lepinguid, allkirjastati 9. juunil 1815. See sisaldas: ·Venemaa sai enamuse Varssavi hertsogkonnast (Poola) ja tal lubati alles jätta Soome (mille ta annekteeris Rootsilt aastal 1809 ja hoidis kuni aastani 1917). ·Preisimaa sai kaks viiendikku Saksimaast, osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond), Danzigi vabalinna ja Reinimaa/Vestfaali. ·38 riigi Saksa Liit loodi varasemast 360 SaksaRooma riigi osastisriigist, Austria keisri juhtimisel. Ainult osa Austria ja Preisimaa territooriumidest arvati liitu. ·Holland ja LõunaMadalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik,
frangimaale. Ükskord tuleks käibetõed kõrvale heita ja endalt kainelt küsida: mida pidanuks Karl pärast Süntelis aset leidnud reetmist tegema? Ta oli sakse korduvalt võitnud ja viimased olid talle ka korduvalt alistunud ning truudust vandunud. Alates 772. aastast oli Karl sunnitud igal aastal välja arvatud 773 ette võtma saksidevastase sõjakäigu, sest seda tingisid korduvad reetmised ja vandetõotuse murdmised. 777. aasta Paderborni riigipäeval oli Saksimaast saanud Frangi riigi osa. Ja nüüd 782. aastal, leidis aset see tragöödia. Saksid, kelle Karl oli slaavlaste vastu sõtta kutsunud, hävitasid tema idafrankidest koosneva armee ja mõrvasid tena enda poolt läkitatud saadikud. Kogu aeg oli Karl andestanud ja saksid truudust vandunud ning korduvalt oma elu pandiks andnud. Verdenis kaotasidki truudusemurdjad üksnes selle, mille nad olid pantinud: oma elu. Küüditamine see oli vahend, mida olid kasutanud juba Rooma keisrid: deporteerimine,
Vahepeal sõlmisid Poola ja Taani liidu Rootsi vastu. Teine reis Moskvasse toimus von Wallendorfi nime all, kes pidi olema Taani saadiku Poul Heinsi saatja. Seekord kohtus Patkul Peetriga ja jutu all oli sõjajärgne olukord. Patkul kartis, et Rootsi delegatsioon, kes Moskvas oli Venemaaga sõpruslepingut uuendamas, ta ära tunneb. Ja tegelikult nii juhtuski. August ja Patkul lootsid, et nad saavad ka Preisimaa endale liitlaseks, kuid esialgu koosnes Rootsivastane liit vaid Poolast-Saksimaast, Venemaast ja Taanist. Sõda algas kummaliselt, sest kõigepealt käisid Saksi ohvitserid Riias "turistidena", küll üksi, küll mitmekesi. Tegelikult siis muidugi luurel. Siis aga kaotasid Patkul ja Paykull, kes oli Saksi vägede komandör, kannatuse ja tegid esimese katse Riiat vallutada. Katse ebaõnnestus väga külma ilma tõttu. Teiseks katseks oodati Flemmingit suurema väega. Flemming aga ei tulnud, sest ta oli abiellunud printsess Sapiehaga ja pidutses pulmas
palgasõjaväele maksta. Oli sunnitud 1328 Roomast lahkuma. Tema püüe suurendada Baieri dünastia valdusi viis kokkupõrgetele vürstidega, kes valisid uue kuninga Luksemburgide dünastiast Karl IV. Karl IV Saksa ja Tsehhi kuningas (1346-78) ning Saksa-Rooma keiser (1355-78). Loobus aktiivsest poliitikast Itaalias, tunnustas kuldbullaga 1356 Saksamaa kuurvürstide poliitilist iseseisvust. Tugevdas kuningavõimu Tsehhis, liidendas osa Saksimaast, Tüüringist ja Alam- Lausizist. Karl IV valitsemisaega tähistas Tsehhi majanduse ja kultuuri õitseng (1348 Praha Ülikool). Kuurvürstid kuurvürstidele kuulus 13. sajandist Saksas kuninga valimise õigus. Kuurvürstide kolleegiumi moodustasid algselt seitse kuurvürsti: Mainzi, Kölni ja Trieri peapiiskop ning ilmalikest vürstidest Tsehhi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog ja Brandenburgi markkrahv. 1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused
Oli sunnitud 1328 Roomast lahkuma. Tema püüe suurendada Baieri dünastia valdusi viis kokkupõrgetele vürstidega, kes valisid uue kuninga Luksemburgide dünastiastKarl IV. Karl IV Saksa ja Tsehhi kuningas (1346-78) ning Saksa-Rooma keiser (1355-78). Loobus aktiivsest poliitikast Itaalias, tunnustas kuldbullaga 1356 Saksamaa kuurvürstide poliitilist iseseisvust. Tugevdas kuningavõimu Tsehhis, liidendas osa Saksimaast, Tüüringist ja Alam-Lausizist. Karl IV valitsemisaega tähistas Tsehhi majanduse ja kultuuri õitseng (1348 Praha Ülikool). Kuurvürstid kuurvürstidele kuulus 13. sajandist Saksas kuninga valimise õigus. Kuurvürstide kolleegiumi moodustasid algselt seitse kuurvürsti: Mainzi, Kölni ja Trieri peapiiskop ning ilmalikest vürstidest Tsehhi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog ja Brandenburgi markkrahv. 1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused
tasidvõimu Karel I (kuningas 1346-1378, Saksa-Rooma keiser Karl IV nime all 1347-1378)Oma valitsuse alguses sõdis Poolaga. Tegi Tsehhi Saksa-Rooma riigi keskuseks. Tema valitsusaeg oli Tsehhi kultuuri ja majanduse õitsenguaeg, Praha linnas toimus vilgas ehitustegevus. 1348 rajas Praha Ülikooli. 1355 krooniti ta keisriks (enne oli vaid Saksa kuningas). 1356 andis välja Kuldbulla. Liidendas oma pärusvaldustega (Luksemburg ja Tsehhi) Sileesia, Brandenburgi, osa Saksimaast, Tüüringist ja Alam-Lausitzist. Tsehhikeskus-PrahaÜlikool-Karli sild-Kuldbulla-keiser Vaclav IV (Tsehhi kuningas 1378-1419, Saksa-Rooma keiser 1378-1400)Tema ajal nõrgenes Tsehhi kuningavõim, algas Tsehhide iseseisvusliikumine. 1396 loodi kuninganõukogu (feodaalide võim kasvas). 1400 tagandasid kuurvürstid Vaclav IV Saksa-Rooma troonilt. Algul ta toetas umbes 1410 alguse saanud hussiitide liikumist. Hiljem aga taganes sellest ja lasi hussiitide juhi Jan Husi hukata
annaabi.ee 
