arengut aeglustasid. Jõukas ja auväärne kodu tuimendas kogu eluks sotsiaalsete vastuolude mõistmist ja lõi eelsoodumuse illusioonidele. Üheksa-aastaselt pandi haava saksa eraalgkooli, kus lastel tihti tuli läbi teha mittemõistmine ja umbusalduse kibe katsumus. Tartu kõrgemas tütarlaste koolis omandas Haava aastail 1880- 1881 tütarlapsele tol ajal võimaliku kõrgeima hariduse. Vaiksesse maalapsesse jättis oma jälje religioossuse ja leplikkuse sisendus. Kooli saksameelsus lõikas läbi sidemed Tartu elava rahvusliku liikumisega, ent isa mõju hoidis tütres alles vastupanu ümberrahvustamisele. Peategelase juures meeldis mulle väga see, et kui ta 20.aastaselt oli lasteaias kasvatustööga tutvunud, asutas Haava ise väikese kostikodu koolilastele ning andis neile lisaks eratunde (meenutab mulle veidi ettevõtlust). Samas kirjutas ta ka aktiivselt luulet, mis viisistati kiirelt. Ei meeldinud see, et kui 7 aasta jooksul suri tema isa, ema,
Eduard Vilde (1865-1933) Eduard Vilde, sündinud 4. märts 1865, võib pidada eesti kriitilise realismi algatajaks ning ka silmapaistvamaks esindajaks. Ta kirjutas oma esimese teose olles ise vaevalt 17-aastane ning temast sai peagi kõige populaarsem eesti kirjanik. Koolist sai Vilde kaasa hea saksa keele ning klassikalise kirjanduse tundmise. Eesti keeles kirjutamist pidi ta aga omal käel õppima. Koolis valitsenud saksameelsus oli tekitanud temas trotsi ning süvendanud rahvameelset hoiakut. Koolipäevil sai Vildele omaks ka kiindumus teatriskäimisesse. Ta käis tihti sõbralt kaubeldud piletitega Tallinna saksa Linnateatris. Sellest oli vast inspireeritud ka tema katse näitlejaks saada, mis kahjuks ebaõnnestus. Vilde esimeseks teoseks oli ,,Kurjal teel", mille ta kirjutas 1882. aasta suvel. Juba järgmisel aastal valmis teos ,,Musta mantliga mees", mis avaldas Tallinnas ilmuva
eesti majandust väga kurnavad. Seetõttu aidati mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist tulenenud majanduskahjude hüvitamisele ja sõjapurustuste likvideerimisele. Muudatused: · põllumeestele kehtestati müüginormid · nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varad ei tagastatud omanikele, vaid jäeti Kolmanda Riigi käsutusse · tarbeainete ja toiduainetega varustamisel eelistati sakslasi eestlaste ees Tasapisi taandus eestlaste saksameelsus nii seoses eelpoololevate punktidega kui ka sellega, et sakslased ei tunnustanud rindel eestlastest sõdureid ning ei lubanud neil luua omaette väeüksust. Samuti hakkasid paljudele tasapisi kohale jõudma natside poliitika varjukülg. Väga suurt pahameelt tekitas saksapoolne sundmobilisatsioon, kuna rahvusvaheline õigus keelustas okupeeritud riigi kodanike mobiliseerimise. Aasta 1944 1944 jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung, mis sundis Saksa väekoondised
· Plaan Ameerikasse põgeneda Tallinnas eladesõppides käis Vilde usinasti ka teatris (Linna), kust saadud muljeid hindas väga kõrgelt. Priipääsmeid hankis endiselt klassivennalt, kes töötas trükikojas. Vastutasuks hankis Vilde talle röövliromaane. 1 Koolipäevil hakkas välja kujunema Vilde maailmavaade. Koolis valitsev saksameelsus ning saadavalolev kirjandus (,,Kalevipoeg", ,,Sakala", Koidula luule) süvendasid Vildes rahvameelsust. Samal ajal hakkas Vilde usku skeptiliselt suhtuma (koolis räägiti tundides umbluud Darwinit ja usuõpetust segamini). Pärast koolist langemist läks Vilde vanemate juurde, kes olid nüüd elama asunud Keila lähistele Karjakülla. Seal pani Vilde kirja ka oma esimese teose jutustuse ,,Kurjal teel" (1882). Kriminaaljutustus, milles esinevad kõik selle zanri elemendid. + hea
Endiselt koolisõbralt hangitud tasuta piletiga sai ta käia Linnateatri etendustel ja sealt saadud teatrielamust ning muljeid hindas Vilde kõrgemateks samal ajal lugemise varal omandatuist. Koolipäevil hakkas kujunema noore Vilde maailmavaade. Tema rahvuslik meelsus ilmnes juba nooremas kreiskooliklassis. Rahvustunde virgumiseks avaldasid mõju ,,Kalevipoed", Koidula luule ja ajakirjanduski eesotsas ,,Sakalaga". Kreiskoolis valitsev saksameelsus ja halvustav suhtumine eestlastesse äratas temas protestitahte ja süvendas tema rahvuslikku hoiakut. Samal ajal hakkas Vilde kahtlema religioossetes tõekspidamistes. Koolist lahkudes polnud Vilde küll jumala usu eitaja, kuid suhtus religioonisse siiski kahtlevalt. Kreiskoolis oli Vildel õpetajatega läbi saamine halb ja õppeedukus halvemapoolne. Kui kooli juhtkonnale sai teatavaks Vilde kavatsus laevaga Ameerikasse põgeneda, soovitati tal koolist lahkuda
Üheksa aastaselt viis koolitee Haava Pataste saksa eraalgkooli kadakasaksikusse miljöös , kus lapsed tuli läbi teha mittemõistmine ja umbusalduse kibe katsumus. Tartu kõrgemas Tütarlaste koolis omandas Haava aastail 1880-1881 tütarlapse tol ajal võimaliku hariduse ülemmäära. Kuid koos hariduse viljadega vahendas kool ka valitsevate ideoloogiat. Vaiksesse maalapsesse jättis oma jälje religioossuse ja leplikkuse sisendus. Kooli saksameelsus lõikas läbi sidemed Tartu elava rahvusliku liikumisega, ent isa mõju hoidis tütres alles passiivse vastupanu ümberrahvustamisele. Positiivset osa Haava arengus etendas saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile. Enda tähtsaima mõjutaja H. Heine ,, Laulude raamatu" juurde aga jõudis Haava väljaspool kooliprogrammi, muusika vahendusel.Loomingulise tee algus. Pärast kooli lõpetamist otsis Haava kontakti Tartu rahvuslike ringkondadega
annaabi.ee 
