Eestis hakkas realism hiljem, 19.saj lõpus. Eesti kirjandust mõjutasid saksa ja vene kirjandust. Vilde-saksa mõjutused; Tammsaare- vene mõjutused. 5) Milline oli Eesti ühiskond 19.saj? Kultuuri õitseng, selle arengut ei suudetud peatada - rahvusliku teatri algus (1879) - Esimene üldlaulupidu (1869) - Vanemuise selts (1865) Eestis oli ärkamisaeg, alguse sai isamaaluule, võimuvõitlus eestlaste vahel (saksameelsed ja venemeelsed), 1802- Tartu Ülikool, pärisorjuse kaotamine. 6) Vene ühiskond realismi perioodil - mis muutused ühiskonnas toimusid? Nikolai I ajal oli tsensuur, kui võimule tuli Aleksander II viis ta läbi reforme (talurahva, kohtu). Tsensuur- väikerahvastel puudusid õigused, väiksed palgad. 7) Tolstoi elu ja looming Kasvas üles mõisas seega elu algus oli lihtne. Kuid 9 aastaselt jäi orvuks ja pidi kolima tädi juurde
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas oli eestlastel valikuid vähe, tuli valida kas Nõukogude, Saksa või Soome pool. Nende riikide armeedesse eestlased enamjaolt ka sattusid. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus, kuid erinevatel aegadel olid erinevad inimesed metsavennad. Kui Punaarmee Eesti 1940. aasta 17. juunil okupeeris, läksid saksameelsed metsavendadeks. Needsamad metsavennad võitlesid koos Saksa armeega ka hiljem edukalt Punaarmee vastu. Peale siis hakanud Saksa okupatsiooni läksid Nõukogude võimu pooldajad metsavendadeks. Punaarmeesse sattusid eestlased sundmobilisatsiooni käigus, hoolimata selle keelustatusest, sest kui inimesed aru said, mille eest kommunism seisab, ei soovitud selle nimel sõdida. Eestlased jagunesid Punaarmees ühes osas hävituspataljonidesse, keda
saanud enam eesti keelega igapäevaseid toimetusi tehtud. Võõrtööliste asemel oleks võinud kasutada eestlasi, pakkudes neile tööd, mitte anda tööd väliselanikele. Nii oleks ka majandus kiiremini arenenud ja elatustase oleks parem olnud, aga see ei sobinud venestamispoliitikaga. Järgmine muudatus oli maa sundvõõrandamine aastatel 1944-1947, kui Eestis riigistati palju maad, mille riigistamisel oli ka teine roll. Ühiskonna puhastamine rahvavaenlastest, nimelt ei võinud saksameelsed inimesed omada maad üle 6 hektari ja neilt riigistati ka enamik loomi ja muud tarvilikku. See rikkus ära põllumajandusliku sissetuleku. Talud jäid väikesteks, nende tootlikkus oli seetõttu madal, inimeste vahelised suhted olid halvenenud. Paljud vanemad talunikud kaotasid oma suured maa-alad noortele, kes ei osanud maaga veel midagi peale hakata. Olukorda ei parandanud ka koormised, mis pärssisid talude arenemist, sest
suurim ja kestvaim kultuuritraditsioon, nimelt laulupidu. Esimene üldlaulupidu leidis aset 1869. aastal Tartus, haarates endaga kaasa meeskoore ja pasunakoore üle kogu Eesti. Kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu, kusjuures vaid kaks (Kunileidi "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm") olid eesti laulud, ülejäänud aga saksa heliloojate eestindatud variandid. Ka pastorite peetud kõned peol olid saksameelsed. Sellegipoolest andis peo kordaminek kindlustunnet rahvuslikul enesemääratlemisel, peole kogunenud eestlase hulk oli enneolematult suur. [1] E e st
Liilia oli tema jaoks ,,puhtuse ja rikkumatuse" sümbol. Liilia oli püha lill kuninglikule romantikule, kes ei otsinud ideaali mitte Saksamaa loodusest, vaid Prantsuse ajaloost. Tema kuninglikkuseihaluse teiseks sümboliks oli päike. See oli tema jaoks Louis XIV atribuut, see säras Prantsuse ja nüüd ka Baieri lossides, kus Ludwig II püüdis ennast oma eeskuju hiilgusega soojendada. Baieri kuningat häirisid saksameelsed, natsionalistlikud allusioonid. Ludwig pelgas ka reisimist. 8 Lugemine asendas talle nägemist, lektüür kogemusi. Tema fantaasia toitus lugemisest saadud kogemustest, tema maailmapilt kujunes välja lugemispalade kildudest, tema maailmatundmine ei olnud pärit elus enesest, vaid ammutatud raamatutest ja piirdus teoreetiliste teadmistega. Näitemängude kirjutamine pidi toimuma tema ütlemiste järgi, ka olemasolevad
NSVL taganes riigi piiridest, Ungari kuulutati vabariigiks, kuid langes kui revolutsioon maa suruti, taastati kommunism. 1960ndtel reformiti majandust, võisid olla väikeettevõtted. 1988 algas üleminek demokraatiale, 1989 aastast ollakse vabariik, vabad valimised aastal 1990. 1999 ühineti NATOga. 47. 15. Kreeka XX sajandil Kreeka elanikkond oli suurenenud, riigis olid pinged kuninga ja peaministri vahel, riik jagunes ja tekkis kaks valitsust – saksa ja britimeelsed. Saksameelsed olid kuningavõimu pooldajad (ateenas) ja britimeelsed olid peaministri Venizelose pooldajad (thessalonikis). 1917 asuti Atandi poolel sõtta ja kaks valitsust ühinesid. Oli sõda Türgiga, kaotati, türklased saadeti Türki ja kreeklased Kreekasse. Monarhia kaotati rahvahääletusel 1924, kuulutati välja vabariik. 1935 likvideeris peaminister Kondylis vabariigi ning taastas monarhia samuti rahvahääletusega. 1936 oli riigipööre, tuli diktatuur, mis kandis nime „4. Augusti režiim“.
alles formeeruvate poliitiliste parteide ja liikumiste vahelisse võitlusesse. Pea kõigi väljaannete "lemmik" oli Eesti Rahvameelne Eduerakond ja selle liider Jaan Tõnisson, kellele pandi pahaks kaldumist paremale, kodanluse leeri ning lihtrahva mittearvestamist. Poliitiliste küsimuste kõrval pühendasid naljalisad tähelepanu ka aktuaalsetele eluprobleemidele, nagu kadakasakslus, kitsad haridusolud, joomarlus, eesti ajakirjandus ise (nahutada said Postimees, Valgus, saksameelsed lehed) ning muidugi tehti nalja naiste, armastuse ja abielu teemadel, püüdes rahva moraalset palet positiivselt mõjutada. Uue ajakirjatüübi kultuuri-poliitilise tõi Noor-Eesti liikumine. Kirjanike ja kunstnike noorem põlvkond soovis hüljata talupoeglikku "maakultuuri" ideed, pürgides eestlaste endi rajatava euroopaliku kõrgkultuuri poole. Ajakirjad "Noor- Eesti" (1910-1911) ja "Vaba Sõna" (1914-1916) tõstsid uuele tasemele ühiskondlik-
annaabi.ee 
