Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja valmistunud sõjaks. NSVL sai Saksalt loa ka Eesti anastamiseks.II MS pooled:Saksa,It,Jaapan vs Inglis.Prants,NSVL. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema liitlastele,NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu ja sai selle eest Sahhalini saare lõunaosa ja Kuriili saared.II MS tagajärjed-hukkus ligi 60 mlj in.,neist NSVL in. 20 mlj
Indoneesia, Uus-Guinea ja Filipiinid. · Jaapan kasutab kamikazesid lõhkeainetega täidetud lennukid rammivad vastase laevu. · 1942 USA võit Jaapani üle Midway saarestikus. · 1944 USA võit Jaapani üle Leyte merelahingus. 1944... · Jaanuar 1944 Punaarmee edukas pealetung ,,Overlord" (sõda ka Soomega, vaherahu, Soome lahkub sõjast). Vallutatakse Poola. · Saksalt lüüakse üle Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. · Ungari üritab sõjast väljuda, kuid Saksa okupeerib. Normandia dessant... · 6.juuni 1944 maabusid liitlasvägede sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Teise rinde avamine. · 20.juuli 1944 atentaadikatse Hitlerile. · 25.august 1944 vabastavad liitlasväed Pariisi ja Loode-Prantsusmaa. · Saksa üksused lahkuvad Kreekast, Albaaniast ja Jugoslaaviast. 1945...
*1938 Austria liitmine Saksaga (Austria ansluss) *1938 Münchenis sobing (Saksa, Itaalia, Pr, Ing) Sudeedimaa Saksale, ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus *1939 nõudmised Leedule ja Poolale (võeti tagasi Klaipeda) *14.03.1939 kuulutas Slovakkia end iseseisvaks ning Saksa ja Ungari hõivasid Tsehhoslovakkia *31.03.1939 Ing ja Pr. kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NL, lootes kaasata Saksa-vastasesse liitu *23.08.1939 MRP- mittekallaletungileping NL sai Saksalt endale E, L, ½ Poolat ning Bessaraabia anastamiseks, hiljem ka Leedu, vastutasuks kogu Poola Saksale Põhjused Poliitilised eeldused: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada; *sõlmiti MRP; *Versailles' süsteem ebapüsiv Majanduslikud eeldused: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin; *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust)
· Eestiski hakati mõisu põletama · Tsaarivõim vastas sõjaseisukorra väljakuulutamise ja karistussalkade saatmisega · Baltimaid saatis siiski edu: emakeelsed erakoolid, keskkoolid, lihtsustus rahvuslike org ja ajakirj teevus Baltikumi areng 1907-1914: · Kasutati võidetud võimalusi · Arenes põllumaj ühistegevus, pol tegevus (est, lät) · Leedus levisid iseseisvust taastavad ideed, otsiti tuge saksalt KULTUUR JA ELUOLU 20. SAJ ALGUL Uus aastasada: · Maailm oli eur keskne · Usa ja jaapanil tuli oma võimsust alles tõestada · Usa põlvnes euroopast, jaapan võttis üle eur saavutusi · Uuelt saj oodati palju, moesõnaks progress · Inimene oli saamaks maailma peremeheks · Chicagos leiutati pilvelõhkujad · Naisõiguslased, elektrilaternad, tselluloid · Leidus ka sügavat pessimismi, levis juudivaen
suurenemine/vähenemine) Suurbritannia säilitas juhtpositsiooni maailmas, sai juurde koloniaalvaldusi, kuid kaotas juhtiva rahvusvahelise investori rolli ja langes hiigelvõlgadesse. Kaotas sõjas 40% kaubalaevadest. Oli sunnitud tunnistama Iirimaa iseseisvust -1921. Oli sunnitud andma üle 30 aasta vanustele naistele valimisõiguse - 1918.a Prantsusmaa tugevdas oma positsiooni Euroopas ja maailmas. Saksalt saadud reparatsioonid ja kaevandused aitasid sõjast kiiresti toibuda. Kuid, vimm sakslaste vastu, suured sõjavõlad, hirm Saksamaa revanshismi ees. Saksamaal varises kokku Hohenzollerite keisrivõim, tekkis ebastabiilne vabariik; riik kaotas oma tähtsaimad maavaraleiukohad, Ida-Preisimaa lahutati ülejäänud riigist, kaotas kõik kolooniad, osa saksa rahvusest sunniti elama naaberriikides, riik muudeti sõjaliselt kaitsetuks.
tõstis Am tagajalgadele, kuna nad olid sõjast kõrval. 1916 Taani lähistel vetel Jüüti merelahing – öösel; mõlemad pooled väitsid, et võitsid.; ingl kaotasid rohkem, kui sakslased, kuid ingl teor võitis, sest saksa hakkas kartma. 1917 Läänerinne: suur tahe saksat kukutada am kaalub appi tulemist Cambrai lahing – antante saadab massiliselt tanke – tankilahing Itaalia rinne: Caporetto lahing – It väed said raskelt luau saksalt ~300 000 itaallast võeti vangi ingl/pr väed tulid It appi, kuid päästa eriti ei suudetud Tagalas: Naine tuleb ühiskonnaellu ->tehastesse tööle, tootsid sõjajubinaid jm Eluolu: Kadunud sugupõlv Rüütellikkus kadus 1918 USA tulek sõtta Aprill ’17 kuulutas Am saksale sõja juriidiliselt Veebruar ’18 sakslased ründasid Saaremaad 24.veebr kuulutasid eestlased välja Eesti, sakslasi see ei huvitanud 25
Samm-sammult asusid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimesel perioodil hõivatud alasid tagasi vallutama. 33. Kamikaze kes oli?- Kamikaze oli lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammiv lendur. 34. Punaarmee suurpealetung 1944 Narva lahing, Saksamaa purustamine. Mis alad NSV Liit 1944 vallutas. Narva lahingus pandi Punaarmee edasitung rohkem kui pooleks aastaks seisma. 22.juuni 1944 algas NSVL vägede pealetung sakslaste vastu. Saksalt võeti ära väga palju alasid nagu näiteks Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Bulgaaria ning Jugoslaavia. 35. Normanda dessant - 6.06.1944 maabusid lääne rinde sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli idarindel) ning suve lõpuks varises sakslaste kaitse kokku. Oluline osa oli lääneriikide õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 lääne riikide oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi. 36
Lakkas toimimast II maailmasõja ajal Muutused riikide rahvusvahelises positsioonis Suurbritannia säilitas juhtpositsiooni maailmas, sai juurde koloniaalvaldusi, kuid kaotas juhtiva rahvusvahelise investori rolli ja langes hiigelvõlgadesse. Kaotas sõjas 40% kaubalaevadest. Oli sunnitud tunnistama Iirimaa iseseisvust. Andis üle 30 aasta vanustele naistele valimisõiguse. Prantsusmaa tugevdas oma positsiooni Euroopas ja maailmas. Saksalt saadud reparatsioonid ja kaevandused aitasid sõjast kiiresti toibuda. Kuid suured sõjavõlad, hirm Saksamaa kättemaksu ees. Saksamaal varises kokku Hohenzollerite keisrivõim, tekkis ebastabiilne vabariik; riik kaotas oma tähtsaimad maavaraleiukohad, Ida-Preisimaa lahutati ülejäänud riigist, kaotas kõik kolooniad, osa saksa rahvusest sunniti elama naaberriikides, riik muudeti sõjaliselt kaitsetuks.
//nt praegu NATO ka, seega ka organisatsioonid, 3) Puhvertsoonid – pooled lepivad kokku, et see aga 1950ndatel ei usutud eriti NATOsse. territoorium ei kuulu mittekellelegi, tekitatakse iseseisev 2) Riigid on jaotatavad suur- ja väikeriikideks. territoorium, mis oleks nagu puhvertsooniks kahe riigi Suurriikidele on jõudude tasakaalu saavutamine vahel. Kõige tuntumad puhvertsoonid: Poola koridor välispoliitikas peaeesmärgiks. Väikeriikidest Kaplan võeti saksalt jõuga ära, ei sobi, aga Luxemburg Hollandi ei räägigi. ja Belgia vahel. Suur riba Soomest Musta mereni on ka 3) Relvastus nagu puhvertsoon Euroopa ja Venemaa vahel. 4) Tuumarelvastus – tagab jõudude tasakaalu. Sanitaarkor... 5) Hulk – kui suur süsteem üldse on (vaieldav), mitu 4) Liitude moodustamine – vaidlus käinud selle üle, kui osist on vaja, et rääkida süsteemist? Kaplan ütleb, et
annaabi.ee 
