paljude külakalmistute asukoht. ,,Ajalooline pärimus kajastab mälestusi külakalmistute kasutusaja ning -asjaolude kohta: juttu on sõdadest, kalmete seosest kabelitega, aga ka viimastest matmistest. Tihti peetakse külakalmistuid rootsi või rootsiaegseteks matusepaikadeks. " (H. Valk, Lõuna- Eesti maakalmistuid: 1225- 1880 A.D., lk. 119). ,,Usundiline pärimus peegeldab traditsionaal-mõtlemisele omaseid arusaamu kalmistust kui erilisest, keeldude ja tabudega seotud sakraalsest ruumist, kus on võimalikud kokkupuuted teispoolsuse ja tavapärasest erineva reaalsusega" (H. Valk, Lõuna- Eesti maakalmistuid: 1225- 1880 A.D., lk. 119). Enamuse külakalmistute leidudest Lõuna-Eestis moodustavad ehted (lihtsad ja odavast materjalist helmed, sõrmused, sõled, vahel ka käevõrud ja oimurõngad), väiksemad tööriistad, erinevad riietuse juurde kuuluvad osad, mündid, tarbeasjad (nõelu, tuleraudu jm.). Hauapanustel oli peamiselt funktsionaalne tähendus
ei tuntud. Samas ei tähendanud see, et teatud juhtudel lubas seadustik tunnistuste kättesaamiseks või tõendite kinnistamiseks piinamist. Ka siin näeme paralleeli CCC-ga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik oma aja tähtsamad kriminaalõiguse norme sisaldavad seadustikud on reformimeelsed ajendatuna soovist ühtlustada kohtumõistmist ning likvideerida nn privaatset õigusemõistmist. Samuti oli tegu püüdlusega eristada ilmalikku e. siis reaalset kuritegu nn jumalikust e. sakraalsest kuriteost kirjeldades süülist tegu võimalikult üksikasjalikult, kuid nagu me ajaloost näeme, siis just sel perioodil tõusis inkvisitsiooni laine ja hoogustus nõiajaht. Kõik see toimus kahel põhjusel: a) ,,oma aja normina" jäeti kõigisse seadustikesse sisse ka võimalus saada tunnistusi piinamise läbi, b) ei suudetud siiski lõplikult välja juurida sisult ühiskondlikult taunitavaid ja seletamatutel põhjustel (ajendatuna tumedatest jõududest) aset leidnud tegusid
müüdid kõnelevad talle tema maailma kujunemisest ja ülesehitusest. Kõigi asjade ja nähtuste kohta, mis niisugust inimest puudutavad, leidub pärimuses üks lugu, mis kõneleb nende nähtuste tekkimisest. Asjad ja nähtused tekkisid jumalate ja kangelaste tegude kaudu, mis on müüdi faabulaks. Need teod leidsid aset justkui teatud “algaajal” – ajal, millal asjad oma alguse said ja hõim sündis. Selles mõttes esitavad müüdid justkui algkogemust, kogemust algsest sakraalsest ajast, millal jumalad maailma kujundasid, ja mis erineb tänapäevase profaanse aja kogemustest. 5 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. Teisalt vastab müüt müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks aga mitte ainult ja mitte niivõrd küsimusele, kust asjad on oma alguse saanud, kui just küsimusele, miks asjad peavad olema nii ja mitte teisiti
raamide uurimine - traditsioonilised ajaloolased ei saa uurida emotsionaalseid nähtusi ☼ “Imettegevad kuningad”- uuring, mis püüab mõtestada uskumust keskajast ja 18. sajandini; Prantsusmaa ja Inglismaa kuningate puudutamise teel: skrofuloos - üldine veendumus. kuidas seda seletada? Bloch arvas, et ühelt poolt imed on võimalikud, esile kutsuda; teiselt poolt teadlik ideoloogiline propaganda - prantsuse kuningavõimu sakraalsest iseloomust - näidata sakraalne võrdlus teiste kuningate vahel (pärast ka UK hakati sellesse uskuda). kui ei saanud terveks, siis inimeses oli probleem, mitte kuningas Philippe Ariès (1914–1984) ☼ lapse ja pere elu uurimine - keskajal lapsepõlve ei tuntud (väike täiskasvanu) ☼ surma uskumuste uurimine - uurib euroopa näitel 10- 19. sajanditel: surm oli osa elust, matused olid hinnatud, austatud Georges Duby (1919-1996)
2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus. Head kuulajad. 7. Sakraalne- usuelusse, pühamuisse, kirikusse puutuv. Objektiks on see, mis on püha ja täiuslik. Seega midagi spetsiifilist usu teenistuses olevat. Profaanne ka sekulaarne (ilmalik) e mittekirjalik, objektiks midagi, mis pole püha ega pühitsetud. Sekulaarne kõik sakraalsest üle või väljapoole jääv. 8. Maagia alaliigid on: analoogimaagia ,,võrdne kutsub esile võrdse" , kontagoosne maagia ja profülaktiline maagia. 9. Kvaasimüüt on müüdi sarnane jutustus, mille eesmärgiks võib olla pilkamine või mõne asja saamisloo või omaduste halvustamine. Nad võivad olla ka moraliseerivad pedagoogilised. 10. Müütide kronoloogia Karen Armstrongi järgi on: 1. Paleolootikum (vanem kiviaeg) küttide mütoloogia (ca 200 000- 8000eKr) 2
Sel kombel tekibki ampluaateater. Selline teater, kus kõik on ühetüübilised. Aga see annab teatrile võimaluse luua uus teatritehnoloogia klassitsismi asemele. Luua uus lavasüsteem. Teatri jaoks on tüübid loomulik seisund see on nagu teatri geenides sees, üks teatri kõige loomulikumaid omadusi, ürgomane tetarile. Tüüp ei ole päris see sama mis mask. Mask on alati keerulisem kui tüüp, maskis alati mingi saladus mida ta seletab. Tema põlvnemise märk sakraalsest kultuurist, jääb seda metafüüsikat endas kandma. Tüüp on aga ilma mingisuguse saladuseta, ammendub iseenda külge, ei viita millelegi kõrgemale, on võrdne iseendaga. Miks toimus teatri üleminek ampluaasüsteemile nii libedalt? Tüübid kulusid marjaks ära sel hetkel, kui vaataja, näitleja ja dramaturg pidid sõlmima uue koostöölepingu. Madal ampluaateater muutus selleks nivooks, mille tasandil oli võimalik kokkuleppida, võimalik üksteise mõistmine. Vana keel oli lagunenud
Institutsionaliseerunud aparaat, mis korrastab uskumusi ja valvab käitumise üle. Enamasti ka konkreetset kuju hardusobjektina. Punanurk tähendas Venemaal teatud majaosa, kus oli peale piltide ka laud, mille taha niisama ei istutud. Majja sisenedes löödi kõigepealt risti selle püha nurga ees ja alles siis tervitati pererahvast. Lenini ajal võetakse kasutusele ,,Lenini nurgake". Punanurk oli seotud õigeusu ja religiooniga. Võiks rääkida ka sakraalsest ajast, ajast, mil tegeletakse pühade asjadega. Loomulikult on olulised kiriklikud protsessid. Punavoor lõikuspidu. Mõisted religioon ja maailmavaade on suhteliselt lahutamatud. Religioon on maailmavaate Kväljendus. On teatud maailmavaated, mida me oleme harjunud religioosseteks nimetama. Samas on ka väidetud, et iga maailmavaade on oma olemuselt religioosne, sest kõik nad sisaldavad mingisugust arusaama reaalsusest. N. T. Wright on töötanud välja teooria, mida
annaabi.ee 
