Mastaba ühes küljes oli niöö, kus toimusid ohverdamis rituaalid. Tihti ümbritseti niöö müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Aastal 2630 eKr otsustas vaarao Dzoser traditsioone murda. Ta hülgas Abydose ja tegi ehitusmeistrile nimega Imhotep ülesandeks ehitada Põhja- Egiptuse Sakkarasse kõrbekalmistule kivist hauakamber. Hauakamber oli algselt mastaba. Ent aja jooksul Imphotep muutis järjest oma plaane, kuni algsest mastabast sai kuueastmeline püramiid. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühineb seal päikesejumalaga Ümber püramiidi ehitas Imphothep terve rea
Vaaraode võim Muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas Vaarao võim oli piiramatu Käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid Pojad pärisid isadelt võimud Vaaraode naised olid olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised võimu näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr Püramiidide ajastu Arhitektuuri ja kunsti areng Hieroglüüfid Äge põud Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040eKr-1640eKr Preesterkuningad juhtisid erinevaid riigi piirkondi Tähtsaim jumal Teeba linna jumal Amon (Amon Ra) Vallutused, riik laienes Niiluse teise kärestikuni Rajati kanaleid pinnase kuivatamiseks Teine vaheperiood 1640eKr-1550eKr
Kuid samas see pidurdas suhtlemist välismaaga.Seega tingisid looduserütm ja maa geograafiline eraldatus Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonitruuduse. 2.2. Millised olid Egiptuse olulisemad saavutused: a) varadünastilisel ajal 3000-2900 eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine.Rajati pealinn Memphis. Umbes selleks ajaks oli tekkinud ka hioroglüüfkiri. b) Vana riigi ajal Umbes 2650 eKr rajas vaarao Dzoser Memphise lähedale Sakkarasse esimese suure astmikpüramiidi. c) Keskmise riigi ajal vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna tagasi Memphisesse. Teeba säilitas oma tähtsuse kui üks vaaraode residentse ja riigi peamine usukeskus.Egiptusel oli alaline sõjavägi. d) Uue riigi ajal-Vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse Teeba lähedale Kuningate orgu. Tihedad suhted Aasia valitsejatega ( u 1390). Taastati traditsiooniline jumalate asutamine ( u 1332).Ulatuslik ehitustegevus riigi paljudes paikades (u 1279).
4 2. ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr 2.1. Vana-Egiptuse arhitektuur Sarnaselt teiste varajaste ehituskunstidega ei ole ka palju säilinud Vana-Egiptuse ehituskunstist.. Säilinud on vaid religioosse kultusega seotud hauamonumendid (püramiidid). Tollel ajal peeti surma siirdumiseks teise eluvormi ja lahkunute (kuningad, vaaraod) surnukehi püüti igati säilitada. Nii kerkis Sakkarasse ca 2780-2680 eKr arhitekt Imothep´i nõuandmisel vaarao Dzoseri jaoks haudehitis (joonis 2) ehk lubjakivimürakatest ning tellistest kaldus seintega astmikpüramiid. Selle kõrgus ulatus 60 meetri kõrguseni. Vaaraode haudadest said monumendid, kus astmikpüramiid sümboliseeris treppi, mida mööda surnud vaarao sai taeva poole liikuda. [4] Joonis 2. Vaarao Dzoseri astmikpüramiid [5]
Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli jälgida taevakehade liikumist; et kaubelda maa ja selle viljadega, tuli osata mõõta ja arvutada. Kujunesid välja nende alade spetsialistid, preestrid ja kaupmehed. -2980 Egiptlane Imhotep ehitab Sakkarasse astmikpüramiidi, talle omistatakse ka palju teisi saavutusi. -1650 Egiptuse kirjutaja Ahmose kirjutab teksti pealkirjaga "Juhised saavutamaks teadmisi kõigist tumedatest asjadest", kus käsitletakse paljude lihtsate võrrandite lahendusi, näiteks pindalade ja ruumalade leidmist. -600 Anaximander tutvustab kreeklastele päikesekella, ta on ka
Lihtrahvalt kogusid nad andamit. Vaaraole allusid ka preestrid, kes pidasid ühendust jumalatega, täitsid usurituaale ja kandsid hoolt pühakodade templite eest. Kõrgemad ametnikud ja preestrid moodustasid Egiptuse ülikkonna. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Vaaraode dünastiad ja nende saavutused perioodide kaupa: Arhailine periood (2920 eKr 2575 eKr) Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine. Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vana riik (2575 eKr 2134 eKr) Seda aega tuntakse kui püramiidide ajastut. Arenesid arhitektuur ja kunstikäsitöö. Tekstide kirjutamisel hakati kasutama pildilisi sümboleid ehk hieroglüüfe. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Egiptuse sisemise ühtsuse, valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg, mil rajati ka suured püramiidid Gizas.