(Peter Marshall, 2009 Singapur) 100 m Eesti rekord: 52,40 (Andres Olvik, 2009 Istanbul); maailmarekord: 48,94 (Nick Thoman, 2009 Manchester) 200 m Eesti rekord: 1.56,71 (Andres Olvik, 2009 Istanbul); maailmarekord: 27,06 (Arkadi Vjatšanin, 2009 Berliin) 50 m Eesti rekord: 28,20 (Triin Aljand, 2005 Trieste); maailmarekord: 25,70 (Sanja Jovanovič, 2009 Istanbul) 100 m Eesti rekord: 1.01,13 (Kätlin Sepp, 2009 Istanbul); maailmarekord: 55,23 (Shiho Sakai, 2009 Berliin) 200 m Eesti rekord: 2.11,73 (Kätlin Sepp, 2009 Tallinn); maailmarekord: 2.00,18 (Shiho Sakai, 2009 Berliin) LONDONI OM 2012 Mehed: 100 m seliliujumine, Matt Grevers (USA) 52.16 s 200 m seliliujumine, Tyler Clary (USA) 1:53.41 Naised: 100 m seliliujumine, Missy Franklin (USA) 58.33 s 200 m seliliujumine, Missy Franklin (USA) 2:04.06 (Maailmarekord)
8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13. Kitakysh 989 600 487,66 2029 14. Chiba 931 500 272,08 3424 15. Sakai 833 000 149,99 5553 Kasutatud materjalid: https://en.wikipedia.org/wiki/Japan http://maailm.postimees.ee/v2/1089976/jaapani-rahvaarv-tegi-mullu- rekordlanguse https://et.wikipedia.org/wiki/Demograafiline_%C3%BCleminek https://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Arina.Chekanina/Jaapani_rahvastik https://annaabi.ee/Jaapani-rahvastiku-referaat-mx64057.html 4
Hiroshima Hiroshima 9 905,01 1,045,90 12. 1304 Sendai Miyagi 3 788,09 13. Kitakyūshū Fukuoka 977,288 487,66 2029 14. Chiba Chiba 962,13 272,08 3424 15. Sakai Osaka 842,134 149,99 5553 RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaidō saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased1
html (9.10.16) 3 Tsude Hiroshi sõnade järgi on inimese staatus ja päritolu ning tema kofun ja selle kuju ning suurus seotud24. Kofunite suurus varieerus tohutult, alates viiemeetrise läbimõõduga kofunitest, kuhu maeti arvatavasti tavaisikuid, kuni Giza püramiidi suuruste kofuniteni25. Suurim kofun kuulus keiser Nintokule ja see aub tänapäevases Sakai linnas. Selle põhja suurus on 486x305 meetrit ja see on 33 meetrit kõrge26. 1.2 HAUDA KAASA PANDUD ESEMED JA KAUNISTUSED Haudadesse pandi kaasa peegleid, revi, tööriistu, ehteid, savianumaid27, helmeid ja hobusevarustust28. Usutakse, et relvad väjendasid valitseva klassi valmidust oma positsiooni vajadusel jõuga säilitada29. Peeglid ja helmed olid levinuimad esemed, millel usuti olevat maagilised võimed30. Varajased hauakambrid ja kirstud olid lihtsad ja kaunistusteta
tule süütamise kombetalitus Oümpias (esmakordselt 20. VII1936) ja tule toomine sealt olümpialinna mängude peastaadionile sai tavaks 1936. a. Talimängudel süüdati olümpiatuli esimest korda 1948.a. Olümpiastaadionil süütab olümpiatule selle maa sportlane, kus mängud peetakse. Mõnikord o isiku valikul lähtud maa ajaloolisest seigast: näiteks süütas 1952.a. Oslos tule polaaruurija Fridjof Nanseni pojapoeg Egil Nansen, 1964. a. Tokios Yoshinori Sakai, kes on sündinud Hiroshimas aatomipommi plahvatamise päeval, 6. VIII 1945. Mexico olümpiamängudel (1968. a.) süütas tule esimest korda naissportlane. · Olümpiatõotus Olümpiatule süütamisele peastaadionil järgneb pidulik olümpiatõotuse andmine. Tõotuse annab selle riigi sportlane, kus mängud peetakse. Ta astub lippuri saatel tribüünide ette selleksmääratud kohale. Hoides vasaku käega lipust, tõstab ta parema käe ning annab kõigi eest järgmise vande:
8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13. Kitakysh 989 600 487,66 2029 14. Chiba 931 500 272,08 3424 15. Sakai 833 000 149,99 5553 Enamus suure rahvaarvuga linnad asuvad Vaikse ookeani ääres. Linnade paiknemist mõjutavad kaubateed. Samuti ka riigi pinnamood, mis on väga mägine. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Peaaegu 100 miljonit inimest ehk 78% kogu rahvastikust(127 miljonit) elab linnades. Energiamajandus
7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13. Kitakysh 989 600 487,66 2029 14. Chiba 931 500 272,08 3424 15. Sakai 833 000 149,99 5553 6 HARIDUS Haridussüsteem Nagu eestlased, nii peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal, kui Eestiski - 19. sajandi teisel poolel - ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu rahvas oli omandanud kirjaoskuse
9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13. Kitakysh 989 600 487,66 2029 14. Chiba 931 500 272,08 3424 15. Sakai 833 000 149,99 5553 Tky Tky (ka: Tokio; jaapani keeles 'idapealinn', vana nimega Edo ()) on Jaapani pealinn ja moodustab koos naaberprefektuuridega suurima elanikuarvuga linnastu maailmas. Formaalselt ei ole Tky linn. Tky linn (, Tky-shi) eksisteeris aastatel 18891943. Seejärel liideti see Tky prefektuuriga. Endise Tky linna alal on tänapäeaval 23
M. (2003). Air Transportation. Kendall/Hunt Publishing Company. Karhunen, J., Puori, R., Santala, J. (2004). Kuljetukset ja varastointi. Järjestelmat, kalusto ja toimintaperiaatteet. WS Bookwell Oy. Kiisler, A. (2011). Logistika ja tarneahela juhtimine. Erahariduskeskus AS. Kleist, R. A., Chapman, T. A., Sakai, D. A., Jarvis, B. S. (2005). RFID Labeling. Smart Labeling Concepts & Applications for the Consumer Packaged Goods Supply Chain. 2-nd edition. Printronix Inc. Langley, J. C, Coyle, J. J, Gibson, B. J., Novack, R. A., Bardi, E. J. (2008). Managing Supply Chains. A logistics approach