tajumine? Mis on lateraalne Neuronite vahelise vastastikmõju muster L4 pidurdus? Tooge selle visuaalses süsteemis, nõnda et ühe neuroni kohta näiteid. aktiivsus pidurdab selle neuroniga kontaktis olevate kõrval asuvate neuronite aktiivsust. Näiteks: Nimetage ja kirjeldage Tahtlikud: ühtlane jälgimine, tahtlik vergents L3 silmaliigutuste liike. (objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid (hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata) Tahtmatud: kujutise automaatne stabiliseerimine, sakaadilised (järjestikused hüpped) mikroskaadid (väikesed "hüpped"), vergents (tahtmatud silmaliigutused objekti fokusseerimiseks), tahtmatu ühtlane jälgimine
(G.Tamm loeng/õppematerjal) 16. Mis on lateraalne pidurdus? Tooge selle kohta näiteid. Protsess, kus sensorilt signaali edasikandumist mõjutatakse kõrvaloleva sensori stimulatsiooniga. Nt: valu tundmine nõelaga torkamisel, kui survestada sama pinda kõrvalt, siis on valu vähem tunda. 17. Nimetage ja kirjeldage silmaliigutuste liike. Tahtlikud: ühtlane jälgimine (liikuva objekti ,,jälitamine"), tahtlik vergents (silmaliigutused objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid (hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata) Tahtmatud: kujutise automaatne stabiliseerimine (tasakaalumeelega seotud), sakaadilised (järjestikused hüpped) mikroskaadid (väikesed "hüpped"), vergents (tahtmatud silmaliigutused objekti fokusseerimiseks), tahtmatu ühtlane jälgimine. 18. Mida tähendab tajuline püsivus? Taju omadus luua objektist stabiilne pilt, isegi kui stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu
26. Mis on lateraalne Lateraalne pidurdus on vastastikmõju neuronite pidurdus? Tooge selle vahel, kus ühe neuroni aktiivsus pidurdab kontaktis kohta näiteid. olevate neuronite aktiivsust. Näiteks valu nõelaga torkamisel nahka, aga kui survestad sama pinda, siis tunned vähem valu. 27. Mis on sakaad? Vabalt ringivaatamisel liiguvad silmad väikeste nõksatused ehk sakaadid 28. Mida tähendab Tajuline püsivus tähendab, et on olemas omadus tajuline püsivus? luua objektist püsiv ja stabiilne kujutis ka stiimuli omaduste muutudes. 29. Kuidas on Tajuprotsessid seotud mäluga: Kui inimene meenutab tajuprotsessid seotud teatud sündmust oma minevikust, siis ei saa rääkida mälu, tähelepanu ja selle tajumisest, aga kui inimene meenutab, siis on teadvuse protessidega
Pupilli refleks - autonoomse närvisüsteemi refleks – pupilli ava suurenemine/vähenemine iirise abil (iiris ehk vikerkest = silmalihaste kogum) Parasümpaatiline stimulatsioon või ere valgus (sulgurlihaste kokkutõmme) – mioos Sümpaatiline stimulatsioon või pimedus (laiendajalihaste kokkutõmme) – müdriaas Silmaliigutused - Tahtlikud (Tahtlik ühtlane jälgimine – liikuva objekti “jälitamine” 2. Tahtlik vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 3. Tahtlikud sakaadid); Tahtmatud (1. Kujutise automaatne stabiliseerimine: tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar- refleks 2. Kujutise automaatne stabiliseerimine: kinesteesiga seotud nn optokineetiline refleks 3. Sakaadilised – järjestikused “hüpped” 4. Mikrosakaadid – väikesed “hüpped” 5. Vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 6. Ühtlane jälgimine). Nüstagmus – kontrollimatud pidevad sakaadilised silmaliigutused (signaal tuleb ajust, aga see on tahtmatu).
- Nägemisinfo töötlemise dorsaalne tee kulgeb kiirusagaratesse - Objektide asukoht KUS tee - Keha liigutuste …. Eestalb - Ülemise parietaalsagariku mediaalne pind Funktsioonid - Teadvus – on ka puhkeolekus aktiivne, pidevalt kogub ja töötleb infot ümbritsevast. Eesalva ja preforontaalkoore samaaegne aktivatsioon – reflektiivne eneseteadlikkus - Keha liikumine ruumis – on aktiivne kui plaanitakse liigutusi või liigutakse, eriti osutamine, haaramine, sakaadid - Episoodiline mälu – aktiveerib ja integreerib varasemat infot eriti seoses enese ja välismaailmaga ruumilistes ülesannetes - Eneseteadlikkus – on osa võrgustikust mis on seotud theory of mind ülesannetega (valetamine, kooperatsioon, empaatilised otsused) ……. Alumise parietaalsagariku morfoloogiline tüpoloogia - Strukturaalselt saab erisada 4 tüüpi vastavalt alumise fronaatlvao kulgemisele Funktsioonid
- Optiline kiasm e nägemisristmik - Info läheb kõigepealt risti ja kuklasagaras jõuavad kokk. - Mida eespool silmad on seda parem 3D on - Ca 90% närvidest - Muster, värv, liikumine, teadlikud nägemisega seotud funktsioonid - Loomadel kellel on silmad rohkem laiali ei ristu närvirakud Mitteteadlik tektopulvinaarne - 10% närvidest - Visuaalse stimulatsiooni kindlakstegemine ja selle järgi orienteerumine - Ürgsem ja teadvusevälisem - Töötab ainult reaalajas Sakaadid – kiired üheaegsed silmade liigutamised ühes suunas. Nende tõttu oleme 4h päevast pimedad. Silmaliigutuste mõjul saadud info paneb kokku alles aju. Nägemisega seotud häired: - Visuaalne agnoosia – ei tunne asju ära - Visuaalne ataksia – ei saa aru kus asjad asuvad Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed. Erineva lainepikkuse ja sagedusega helid. Kõrv püüab need helid kinni. Teo sees on membraan mille erinevad kohad reageerivad
- Aga juhteteed ei tööta isoleeritult, segregatsioon ei le absoluutne - ’ei näe midagi aga teab kas liikumine toimub paremale või vasakule’ – pimenägemine Stiimuli energiast tulenev viivis - Meeleorganite vastus sõltub sellest kui tugev oli stiimul Silmade liikumine – tajumiseks hädavajalik - Kuhu me ei vaata seda me ei näe - Valgus peab langema kindlale alale, silmi peab liigutama et igale poole näha - Sakaadid – hüpped, vajalikud selleks et tekiks pidev stimulatsioon silma põhjas - Kui pilt on kogu aeg paigal siis rakud ei võta enam infot vastu ja jääb hall pind - Lähivaatlus -foveaalne ala, kaugem – pära-foveaalne, kauge – periferaalne Pupilli diameeter – kognitiivse pingutuse (mitte nägemise) mõõt. Ajalised ja ruumilised vastastoimed - Liikuv objekt lokaliseeritakse tema tegelikust asukohast ettepoole - Objekt mis ilmub nõuab tajumiseks aega
annaabi.ee 
