Põrgupõhja uus Vanapagan 1. Põrhupõhja Algul pole neil ei kassi, lehma, siga, hobust, lammast. Siis nad saavad Kaval- Antsul nii loomad, saha, vankri ja nii mõndagi söödavat. Näide lk 22. Lehmas polnud neil kauaks rõõm karu murdis lehma maha ja Jürka pidi juba järgmisel päeva Antsu juures päevi tegema minema. Näide lk 26. Ants ostab Põrgupõja SAIARAHA eest Jürkalt ära, sest Jürka ei jaksanud maaparanduslaenu tagasi maksta. Kohu Põrgupõhja kuulus nüüd Antsule. lk 93-94. Ants kirjeldab milline on põrgupõhja pärast seda, kui ta Jürkalt maa ära võttis. "Põrgupõhja pole ju enam see, mis ta oli siis, kui sa siia asusid. Pealegi said sa ka uued hooned." Näide lk 109-110. Pärast seda, kui Juulat enam polnud ja Jürka jäi Riiaga kahekesi ja ta võttis endale abiliseks
Ants ütles, et võiks maja tema nimele ehitada, siis ei saa keegi Jürkat laenu kuritarvitamises süüdistada. Jürka ootas kuid ja aastaid, kuid majast rahasaamine temani ei jõudnudki. Ants kaebab kohtusse. ,,Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid." X lk 93-99 Jürka oli kehvas seisus, pidi Põrgupõhja maha müüma; kuna pakkujaid oli vähe, sai Ants koha saiaraha eest. Ants tunneb Vanapaganateema ees hirmu. Vanapagan, õndsus, põrgu, elekter LK 98 XI lk 99-108 Noor Jürka ja Eleonoore & noor Ants. Asjadega on ju nõnda, et kõik oleneb sellest , kust või kuidas neid näha. Ants arutleb LK 100 XII lk 108-117 Antsu põhjendused, miks ja kuhu peaks uued Põrgupõhja eluhooned ehitama. Noor Jürka läks tehases kättpidi masina vahele, poos end haiglas üles. Kusta, noore Jürka vend, läks Jürka asemele.
Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma Neideri suhtumist Juuliusesse, ta austas noormeest just põhimõttelisuse ja hea kasvatuse tõttu. Juulius ei olnud nagu teised poisid, ta erines neist
Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma Neideri suhtumist Juuliusesse, ta austas noormeest just põhimõttelisuse ja hea kasvatuse tõttu. Juulius ei olnud nagu teised poisid, ta erines neist juba noorpõlvest peale. Temas peitus
aastase katseajaga. Koju sõitis Jürka Antsuga, kes talle seletas, et ta pidi Jürka kohtusse kaebama, et nad mõlemad selle maaparanduslaenu asjaga vahele ei jääks ja Jürka uskus kõike ja sai aru. Jürka olukord muutus aga järjest halvemaks, sest ta ei suutnud oma võlga tööga tasuda, ükskõik, kui palju ta rügas. Lõpuks, kui oli selge, et ta ei suuda laenu tagasi maksta, läks Põrgupõhja enampakkumisele, kuid kuna pakkujaid praktiliselt polnud, ostis Ants Põrgupõhja saiaraha eest, nagu ta ise kõigi ees kiitles. Ants tegi Jürkale ka selle selgeks, et nüüd kuulub ka pood ainult temale. Nad rääkisid Jürkaga põrgu teemadel ja Antsule hakkas järjest rohkem tunduma, et Jürka võibki tegelikult Vanapagan olla. Ants luges raamatuid ja käis ka kirikuõpetajaga rääkimas ja jõudis veendumusele, et ilma lunastuseta ei saa õndsaks saada ja kuna Jürka oli talle enne öelnud, et lunastus pole mingi näitaja, arvas Ants nüüd, et Jürka ei saagi kunagi õndsaks
võõrasema. ,,Head inimesed surevad vara, ja ka Juulius Kilimiti võõrasema suri veel enne, kui kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985lk 17 ). Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Siis oli tulnud hea onu ja võtnud poisi oma tallu. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. ,, Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei aateid ega põhimõtteid. Praegu huvitas neid ainult see küsimus, millal mamma Neider kartulid praetuks saab." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 20 )
ametnikele, et ei ole teinud Jürkast kroonuraha varast. Igatahes Jürka kes päris kõigest aru ei saandu küsis kokkuvõtvalt, miks me kohtusee läksime ja Ants vastas, et tõestada, et sa ei ole maaparanduslaenu näppamud. Ja kohus ususb nii, et nüüd on Jürka meelest kõik hästi. PEATÜKK KÜMME Kuid kõik ei ole hästi, Jürka situatsioon aina halveneb, pingutas plaju thaes laenu näiliselt ei suutnud ta tagaxi mkasta. Seega läks põrgupõhja enampakkujale kelleks sai siis Ants kes saiaraha eest köik ära ostis. Ants seletas Jürkale, et ta ei oleks usinat töö meest nagu teda hätta jätnud ja Jürka jääb siia maa eest hoolt kandma ja tema maja, seletab ta ka, et kõik on nüüd tema oma, kuid mitte halvustvalt vaid õilaslt, räägib ka,et tema viis õndaks saada on läbi heategevuse ja ta vaid selle parast ostis Põrgupõhja ja seega ka kõik kaasneva vara ehk ka siis selle maja mis Jürka maaparandamislaenuga kuna soovib head Jürkale ja ta oerele. Seega tõmbas Ants
Arva? Jumala eest, seda ei oska sa arvata, nii vähe on see. Ainult kaks! Mõistad sa inimene, et paljalt kaks närust rubla, ja seda asjade eest, mis maksavad vähemalt oma viis. Aga kui pead mind oma sõbraks, nagu pean mina sind, siis otsi poolteist välja ning asjad on sinu. Ainult pea meeles: mitte päriselt, sest päriselt ei müü ma ülepea neid, panen ainult nii-öelda panti. Ei, ei, müügist ei või juttugi olla, sest ega ma loll ole, et müüksin saiaraha eest onu pruudi padja. Hiljemalt nädala pärast saad oma raha tagasi, hõbedas või paberis, nagu soovid, protsentidega või ilma. Täiesti nagu tahad. Sina võtad oma raha ja mina oma asjad. Noh, kas teeme poolteisega ära?" ,,Mul pole ju niipalju raha," ütles Indrek. ,,Ära tühja valeta," vastas Tigapuu. ,,Sõprade ja seltsimeeste vahel vale ei maksa. Iseasi, kui läheme tülli, siis küll. Aga milleks tülli minna. Sina saad ju oma raha ja mina võtan asjad.
annaabi.ee 
