suured saared. Ohhoota ja Jaapani mere piirile suubub Amuur, Kui see maha arvata, siis ei suubu Ohhoota merre suuri jõgesid. Kõige suurematena võib mainida kirdesoppi suubuvat Penzina jõge, läänesoppi suubuvat Uda jõge, Kamtsatkal olevat Bolsaja jõge, Korjakkias olevat Pustaja jõge ja merele nime andnud Ohhoota jõge mere põhjakaldal. Ohhoota mere kaldal, kui Sahhalin maha arvata, on vähe suuri asulaid: ainus üle 10 000 elanikuga asula on Magadan. Sahhalinil on selliseid veel 6, neist suurim on Juzno-Sahhalinsk. Kamtsatka rannikuvetes ning põhja- ja lääneosas leidub rikkalikult planktonit. Seetõttu on Ohhoota meri väga kalarikas. Palju on ka merelinde näiteks hiid- merikotkaid ja hall- ja gröönivaalu ja ka merilõvisid. Tööstuslik kalapüük keskendub vaikse ookeani mintaile, lõhele, lestale, heeringale,sardiinile, sairale, tursale, moivale krabidele ja krevettidele.
· HAIGUS: Vajas kliimavahetust- sõitis Lõuna-Prantsusmaale. Tuli tagasi Venemaale, müüs maha oma mõisa, siirdus Jaltasse. 1904. aastal sõitis Saksamaale ravile, mis aga ei andnud tulemusi ning Anton Tsehhov suri 15. juulil 1904. aastal. LOOMING 1880 esimene jutustus "Kiri õpetatud naabrile" 1884. aastal ilmus esimene jutukogu ,,Melpomene jutud" 1893. aastal ilmus ,,Sahhalini saar"- olukirjeldused elust Sahhalinil. 1880-1888 kirjutas humoristlikke novelle- need pole mitte üksnes lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Mõisas elatud aeg (1892-1898) olid loomingus kõige viljakamad aastad. Kirjutas siin kõige tuntumad teosed. Draamateosed algul enamjaolt lõbusad ja tervameelsed, nt ,,Karu", ,,Abieluettepanek", ,,Pulmad". Oma paremad komöödiad ja draamad kirjutas Tsehhov alles 1890. aasta lõpul.
läbiuhtmist. Lisaks sellele on seal sademeid vähe. Seetõttu on levinud nõrgalt leetunud taiga-keltsmullad. (3) 5.3 Mulla väetamise korral annavad leetmullad häid kartuli-, lina- ja heinasaake. Teraviljadest kasvavad leetmuldadel hästi rukis, oder ja kaer. Leetmuldade lupjamise korral kasvab hästi ka nisu.(3) 7 6. Taimestik 6.1 Põhja-Sahhalinil peremehetseb kuriili lehis. Metsa pindalast kuulub talle tubli veerand ja varudest üks kolmandik. Väärtuslikku toorainet arenenud tselluloosi- ja paberitööstusele annavad saare metsade kõige levinum puu ajaani kuusk(kõrgus 35 meetrit, tüve läbimõõt vahel üle ühe meetri) ja Mayri nulg ja sahhalini nulg. Sahhalinil kasvab ka kivikask. Kivikase tüvi haruneb mehekõrguselt, isegi madalamalt kõverikeks oksteks. Tema kasvuala algab pool kilomeetrit merepinnast kõrgemal.
põnevat. "Uinuva kaunitari kohta öeldakse tihti, et see on muinasjutt täiskasvanutele. Vanemuses esilinastus see etendus 4. oktoobril 2008 ja selle lavastas Rootsi Kuningliku Balleti lavastaja Pär Isberg spetsiaalselt Vanemuise teatri balletitrupile. Pähklipureja Nii nagu ei osata jõulusid ette kujutada ilma jõuluvana, kuuselõhna ning kingitusteta, ei kujuta paljus inimesed pühadeaega ette ilma ,,Pähklipureja" balletita, mida etendatakse üle maailma Moskvas, Lõuna- Sahhalinil, Vilniuses ja Taskendis, New Yorgis ja Indianapolises. Paistab, et ükski koreograaf 20. sajandil ei ole suutnud vastu panna kiusatusele tungida Tsaikovski muusika raugetesse nootidesse. Mõnede jaoks samastub see lapsepõlve magusate mälestustega, teiste jaoks tähendab katset leida kaasaja proosalisest maailmast üles seda muinasjutulist osa elust, kolmandate jaoks peadpööritavaid pöördeid. Kuid üksnes
muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-vahevöö ülaosa-vahevöö alaosa-välistuum-üleminekuvöö- sisetuu, Biosfäär hõlmab kõiki 4 sfääri! Noosfäär ehk mõistusesfäär on Vladimir Vernadski järgi inimmõistuse poolt kujundatud ja keemiliselt ümberkorraldatud sfäär planeedi Maa ümber. Degradatsioon kahanemine, vähenemine LITOSFÄÄR Maailma sügavamaks puurauguks OLI puurauks Venemaal Koola poolsaarel 12,261 km Exxoni puurkaev 12, 345 km, Sahhalinil Venemaa saarel sügavaim hetkel Sügavamale puurimist takistab sisesoojus, sulatab puurimismaterjalid. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid - hõlmab ka vahevöö ülemist osa kuni astenosfäänini. Maakoore paksus tehti kindlaks seismiliste meetoditega. Maavärina ajal pandi tähele et umbes 30 km sügavusel lainete liikumiskiirus tunduvalt suureneb. Ka teised seismoloogid tõendasid, et igal pool toimub peaaegu sama, see tähendab, et on mingisugune piir, mis
täispöörde ehk 360° ehk 2*π*rad selle jooksul, saame Maa nurkkiiruse väärtuseks 0,000664926 rad/s. See on konstant.Coriolisi efekt on nii väike, et ta pääseb mõjule alles väga suurtes süsteemides pika aja jooksul. Coriolisi jõu arvestamisel on suur tähtsus geograafias, satelliitide trajektooride arvutamisel jne. Geograafias näiteks on Coriolisi jõu tõttu Eestis valitsevaks läänekaartetuuled ja Inglismaa kliima palju pehmem kui Sahhalinil, kuigi nad asuvad ligikaudu samal laiuskraadil. Coriolisi jõud loob globaalse keskmiste valitsevate tuulte ja hoovuste süsteemi. Samuti põhjustab see Maa poolustele lähematel aladel jõgede kallaste erinevat erosiooni, eriti meridiaanidega paralleelsetel või nende suhtes väikese nurga all voolavatel jõgedel. - 48 - Mis on coriolise teoreem ? Coriolisi teoreem on teoreem teoreetilisest mehaanikast, mille kohaselt punkti
on kõverjooned, kui nad kanda kaardile. Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda. Coriolisi jõu arvestamisel on suur tähtsus geograafias, satelliitide trajektooride arvutamisel jne. Geograafias näiteks on Coriolisi jõu tõttu Eestis valitsevaks läänekaartetuuled ja Inglismaa kliima palju pehmem kui Sahhalinil, kuigi nad asuvad ligikaudu samal laiuskraadil. Coriolisi jõud loob globaalse keskmiste valitsevate tuulte ja hoovuste süsteemi. · Baer-Babinet' seadus: põhjapoolkera jõed uhuvad rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Hoovused. Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest
Öö pikk! Tüdruk, too piits! Noh, noh, säh, säh! Seda sulase laulu kuuldes hakanud ööbik kohe järele laulma. Sest saadik äratab ta inimesi tööle ja teda hüütakse künnilinnukski. 53 6. Räästapääsuke (Delichon urbica, sünonüüm Delichon urbicum) Räästapääsuke pesitseb Euroopas ja selle saartel, Aasias (välja arvatud Kaug-Põhi, Araabia poolsaar, Kamtsatka, Hindustan ja Indohiina), Jaapanis, Kuriili saartel, Sahhalinil ja Põhja-Aafrikas. Eestis leidub räästapääsukest asulates ja põhjaranniku pankade varjus. Räästapääsukeste arvukust Eestis hinnatakse 80 000 150 000 paarile Looduses elab räästapääsuke mägijõgede orgude kivikoobastes ja kaljulõhedes, harva ka savikallaste õnarates. Tänapäeval on enamus räästapääsukesi kohastunud elama linnades ja suurtes asulates, kus nad pesitsevad hoonete seinte ja karniiside küljes räästaste ja rõdude all.
vahel 6 või isegi rohkem. Emakkond tsönokarpne, 2 viljalehest. Sigimik ülemine, alati 1 seemnealgmega. Vili – teris. Idu külgneb endospermiga. Nahkjas viljakest kasvab seemnekestaga, vahel ka sõkaldega kokku. Sugukond jagatakse kolmeks alamsugukonnaks: bambuselised, nurmikalised, hirsilised. Alamsugukond bambuselised- Bambusoideae. Umbes 600 liiki. Need suhtelised väikesed taimed (varte kõrgus kuni 3m ja läbimõõt kuni 1cm), kasvavad Sahhalinil ja Kuriili saartel. Oma peamistel levikualadel on bambuselised suured, kuni 40m kõrgused. Vili – teris, vahel marjataoline. Bambuselised leiavad laialdast kasutamist ehitusmaterjalidena ja tarbeasjade valmistamiseks, noored võrsed on söödavad. Bambuseid paljundatakse tavaliselt risoomist, nad kasvavad väga kiiresti. Alamsugukond nurmikalised- Poaeoideae. Pähikud 2 välissõklaga, mitme- või üheõielised. Lehed
tavaliselt 3 (välisring), harvem 2 või 1, kuid vahel 6 või isegi rohkem. Emakkond tsönokarpne, 2 viljalehest. Sigimik ülemine, alati 1 seemnealgmega. Vili teris. Idu külgneb endospermiga. Nahkjas viljakest kasvab seemnekestaga, vahel ka sõkaldega kokku. Sugukond jagatakse kolmeks alamsugukonnaks: bambuselised, nurmikalised, hirsilised. Alamsugukond bambuselised- Bambusoideae. Umbes 600 liiki. Need suhtelised väikesed taimed (varte kõrgus kuni 3m ja läbimõõt kuni 1cm), kasvavad Sahhalinil ja Kuriili saartel. Oma peamistel levikualadel on bambuselised suured, kuni 40m kõrgused. Vili teris, vahel marjataoline. Bambuselised leiavad laialdast kasutamist ehitusmaterjalidena ja tarbeasjade valmistamiseks, noored võrsed on söödavad. Bambuseid paljundatakse tavaliselt risoomist, nad kasvavad väga kiiresti. Alamsugukond nurmikalised- Poaeoideae. Pähikud 2 välissõklaga, mitme- või üheõielised. Lehed enamasti kileja keelekese ja ühtlaselt paikneva
tavaliselt 3 (välisring), harvem 2 või 1, kuid vahel 6 või isegi rohkem. Emakkond tsönokarpne, 2 viljalehest. Sigimik ülemine, alati 1 seemnealgmega. Vili teris. Idu külgneb endospermiga. Nahkjas viljakest kasvab seemnekestaga, vahel ka sõkaldega kokku. Sugukond jagatakse kolmeks alamsugukonnaks: bambuselised, nurmikalised, hirsilised. Alamsugukond bambuselised- Bambusoideae. Umbes 600 liiki. Need suhtelised väikesed taimed (varte kõrgus kuni 3m ja läbimõõt kuni 1cm), kasvavad Sahhalinil ja Kuriili saartel. Oma peamistel levikualadel on bambuselised suured, kuni 40m kõrgused. Vili teris, vahel marjataoline. Bambuselised leiavad laialdast kasutamist ehitusmaterjalidena ja tarbeasjade valmistamiseks, noored võrsed on söödavad. Bambuseid paljundatakse tavaliselt risoomist, nad kasvavad väga kiiresti. Alamsugukond nurmikalised- Poaeoideae. Pähikud 2 välissõklaga, mitme- või üheõielised. Lehed enamasti kileja keelekese ja ühtlaselt paikneva
annaabi.ee 
