19. Loetle Koidula tekstidele kirjutatud laule! ,,Ema süda" , Mu isamaa on minu arm", ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Mu isamaa nad olid matnud" 20. Kes on viisistanud Koidula laulutekste? Hansen, Robert Theodor- illest tuntuimad on "Õhtu rahu", "Kaugelt koju tulles", "Miks sa nutad, lillekene. Aleksander Kunileidi-,, mu isamaa on mu arm", "Sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud" 21. Kes on illustreerinud "Kalevipoega"? Alo Hoidre, Ott Kangilaski, Richard Sagritsa, Richard Kaljo ja Edith Paris, Evald Okas, Kristjan Raud 1. Kes on Võru linnapargis asuva Kreutzwaldi mälestusmärgi autor? Amandus Adamson 2. Kalevipoeg inimese ja valitsejana Vaata vihik
Ka Sagrits küsis Juuliuselt nagu Annagi, et mis tast saanud on, oli ta ju kunagi lootustandev kuju nende koolis. Kas ta mõtlebki ainult koolmeistriks jääda või on tal ka mingid suuremad plaanid? Juulius hakkas seepeale uuesti luuletamist proovima. Sellega polnud ta peale luulekogu avaldamist peaaegu üldse tegelenud. Juuliust hakkas tüütama argipäeva hallus, ta arvab, et on loodud millekski rohkemaks, kui koolmeistriks ning tahab Sagritsa eeskujul minna ülikooli õppima. Emmi hakkab kartma, et Juulius muutub talle veel kaugemaks, kuid samas ei taha takistada mehe pürgimisi. Emmi tajub, et Juuliuse ja Anna vahele on tekkinud mingi side mis võib viia selleni et mees ta juures lahkub. Juulius ise ei mõista enne midagi kui ta külastab annat, et näidata talle oma luuletusi. Anna algul rõõmustab et Juulius on hakanud uuesti luuletama. Samas ta pettub, sest Juuliuse värssides
Adamson-Ericu maalil lähevad võitlusesse ka naised. Kunstnik rõhutab kogu rahva soovi sakslastele kätte maksta. Samas sobis aktiivse naise kujutamine ka nõukogude soolist võrdõiguslikkust tähtsustava ideoloogiaga. Evald Okase pildil „Eesti saadikute äraandlik tapmine Paides“ näeme taas Saksa ordu sümbolitega rüütleid tapmas läbirääkimistele kutsutud eestlaste juhte. Sakslaste jõhkrust eestlaste vastu väljendab ka Sagritsa 1943. aastal loodud maal „Karistussalkade lahkudes“. Laastatud ja laipadega kaetud maad kujutav maal kõneles ühtlasi ka käimasolevast II maa ilmasõjast. Kõik see kokku pidi toetama ametlikku, saksavaenulikku ideoloogiat ja looma müüti, et võitluse, mis eesti talupoegadel 14. sajandil luhtus, viisid võiduka lõpuni nõukogude väed. Tasujad: jüriöö 1343–1345. filmitekst 1
portreedega Voldemar Väli. Venemaa-kogemusega kunstnike loomingus olid nõukogulik temaatika ja stiil silmatorkavamad. Kõige mesterlikum neist oli Evald Okas. Okupatsioonivõim tellis kunstnikelt mitmeid monumentaaltöid. Enn Roos ja Arnold Alas lõid 1947. aastal nn vabastajate monumendi Tallinnas, hiljem rohkem tuntud "Pronkssõduri" nime all. Barokliku toretsev ja illusionistlik ajastu maitse mälestusmärk on Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaal "Estonia" teatrisaalis. Joonis ..... Enn Roosi ja Arnold Alase "Tallinna vabastajate monument" 1947, fragment Evald Okase, Elmar Kitse ja Richard Sagritsa laemaalist "Estonia" teatrisaalis 1947. Moskva surve tugevnes järk-järgult ning kriitika läks kurjemaks ja isiklikumaks. Alates 1948. aastast võib rääkida uue, jäigema kultuuripoliitika algusest eestis. Sai selgeks, et Moskva ei talu
Kolmanda klassi vanemaks valiti Leho Tammneem. Koos kolmanda klassi poistega käidi ekskursioonil Padise kloostri varemetes. Seitsmes peatükk Kalju Järv oli klassi noorim õpilane, kes viiulit õppis. Tema vanemad nõudsid temalt liiga palju. Julius külastas oma klassi õpilaste kodusid. Ta alustas Leho Tammneeme koduga (Endel Tammneeme poeg-endine Genaadi Treifelt). Jõulupeo ajal oli Kalju Järv purjus, kuid Kilimit ei saanud sellest aru. Uue aasta vastuvõtu puhul kutsus Julius Sagritsa, Liina, Endel Tammneeme perega ja preili Raua külla. Tuli ka Tiit Neider, kes harva kodu külastas. Kaheksas peatükk Julius Kilimit tegeles ikka veel luuletamisega, kuid ei julgenud neid avaldada. Mihkli kosjalaul kõlas raadiost ning autori nimigi oli nüüd teada. Julius andis preili Rauale raamatu "Kimbuke põllulilli" lugeda. 26.märtsil õnnitles ta preilit sünnipäeva puhul luulevormis. Õpetajaskond tegi sellest omad järeldused arvates, et Kilimit in preili Rauda armunud
iseenesest oleks ta võinud juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat. Õpilaste suhtumine oli aja jooksul temasse natuke muutunud, üldiselt jäädi temaga rahule. Tema tunnis pidi nalja ise tegema, sest vanamees oli võrdlemisi naljavaene, ei saanud selles suhtes kaugeltki mõne Sagritsa vastu. Vana Juulius Kilimit meeldis lastele, aga tema tunde ei osanud nad hinnata. Õpilastele tundus tema õppeaine lihtsalt igav, ja ka kõik näitlikustamised ja üritused tundi huvitavamaks muuta ei õnnestunud Juuliusel just kuigi hästi. Juuliust tegi see muidugi väga kurvaks, ta üritas kogu hingest anda endast kõik, kuid eriti märkimisväärseid tulemusi ei saavutanud. Muidugi oli
Juulius oli selleks ajaks saanud juba kuuekümne aastaseks, iseenesest oleks ta võinud juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat. Õpilaste suhtumine oli aja jooksul temasse natuke muutunud, üldiselt jäädi temaga rahule. Tema tunnis pidi nalja ise tegema, sest vanamees oli võrdlemisi naljavaene, ei saanud selles suhtes kaugeltki mõne Sagritsa vastu. Vana Juulius Kilimit meeldis lastele, aga tema tunde ei osanud nad hinnata. Õpilastele tundus tema õppeaine lihtsalt igav, ja ka kõik näitlikustamised ja üritused tundi huvitavamaks muuta ei õnnestunud Juuliusel just kuigi hästi. Juuliust tegi see muidugi väga kurvaks, ta üritas kogu hingest anda endast kõik, kuid eriti märkimisväärseid tulemusi ei saavutanud. Muidugi oli Juulius teinud küll suure edasimineku võrreldes selle ajaga kui ta esmakordselt õpetama asus
töötlema ja Eesti taasvallutamise puhuks ette valmistama. Nõukogude Liit kasutas sõjas Saksamaaga rohkem rahvuslikku kui kommunistlikku ideoloogiat. Saksa- vastase propagandasõja teenistusse üritati rakendada ,,700 aastase orjapõlve" meenutamine ja 600 aasta möödumine Jüriöö ülestõusust 1943.a. Selleks korraldati Jüriööle pühendatud kunstinäitus Moskvas. Enamik teoseid olid primitiivsed ajalooteemalised lavastused. (R. Sagritsa ,,Jüriöö signaal"). Jaroslavlis töötanud kunstnikest tuntuim on EVALD OKAS (1915-2011).Okas sündis Tallinnas tisleriperes. Üldhariduse sai erinevates Tallinna koolides. 1931- 1937.a. õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratiivmaali erialal. Õpinguid jätkas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetas 1941.a. maalijana. Samal aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. Kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Sõja ajal lõi realistlikke ajaloo- ja
töötlema ja Eesti taasvallutamise puhuks ette valmistama. Nõukogude Liit kasutas sõjas Saksamaaga rohkem rahvuslikku kui kommunistlikku ideoloogiat. Saksa- vastase propagandasõja teenistusse üritati rakendada ,,700 aastase orjapõlve" meenutamine ja 600 aasta möödumine Jüriöö ülestõusust 1943.a. Selleks korraldati Jüriööle pühendatud kunstinäitus Moskvas. Enamik teoseid olid primitiivsed ajalooteemalised lavastused. (R. Sagritsa ,,Jüriöö signaal"). Jaroslavlis töötanud kunstnikest tuntuim on EVALD OKAS (1915-2011).Okas sündis Tallinnas tisleriperes. Üldhariduse sai erinevates Tallinna koolides. 1931- 1937.a. õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratiivmaali erialal. Õpinguid jätkas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetas 1941.a. maalijana. Samal aastal mobiliseeriti Punaarmeesse. Kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Sõja ajal lõi realistlikke ajaloo- ja
püsiekspositsioon annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. 3)Nimeta veel Eesti kunstimuuseume 1) Ants Laikmaa majamuuseum – Asub Läänemaal, Kadarpiku külas. Maalikunst. 2) Hal´ as kunn aga ka Kalju maja – Võrumaal, Obinitsa külas asuv 2004 aastal avatud kunstigalerii. Peamiselt kaasaegne seto kunst, kuid eksponeeritakse ka teiste põlisrahvaste kunsti hooajanäitusi. 3) Kalame talumuuseum (ka: Karepa Kalame talumuuseum, Karepa Sagritsa muuseum) on aastal 2001 avatud muuseum, mis asub Vihula vallas Karepa külas Kalame talus[1]. Muuseum on Virumaa Muuseumite üks filiaale.Kalame talus sündis maalikunstnik Richard Sagrits, kelle loomingut muuseum tutvustab[ 4) Kondase keskus - 2003. aastal loodud peamiselt naivistliku, kaasaegse rahvakunsti ja autsaiderkunstiga tegelev kunstikeskus Viljandis. Püsiekspositsioonis eksponeeritakse Viljandi naivisti Paul Kondase maaliloomingut (teosed kuuluvad Viljandi muuseumile).
Eeskujuks seati idast pärit kunstnikud oma vene reealistlike traditsioonidega.Need kes sellises kunstielus püsima jäid pidid oma omapära maha suruma ja jäljendama nõukogude realismi varianti. Järjekindla sotsrealismi loojad-tegid armetuid kollektiivseid maalitud teoseid ja lavastuslikke propagandaskeeme,naturalistlikult igavad ja arglikumad kui üleliiduliste eeskujude teosed(Oskar Raunam,Roman Treumann,Viktor Karrus,Richard Sagritsa,Leppo Mikko) Graafikakunsti tabas samuti suur langus sest sügavtrükitehnikaid peeti formalismikahtlaseks ja tunnustatud oli ainult joonistuslikkust võimaldav litograafia,osalt ka puugravüür.Vabagraafika peaaegu hääbus ja graafikud said tööd peamiselt raamatute illustraatoritena.Parimateks näideteks on Günther Reindorffi poolt loodud-A.Puskini Muinasjuttudele;F.R Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsed jutud. Ka skulptuuris ja tarbekunstis kehtisid samad Nõukogude Liidu piirangud
juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat. Õpilaste suhtumine oli aja jooksul temasse natuke muutunud, üldiselt jäädi temaga rahule. ,,Õpilased ei kiusanud teda sihilikult, nad leidsid südame põhjas kõik, et vana Kili on tore mees, aga tema tunnis sai nalja, see oli kõik. Seda nalja pidi nimelt ise tegema, sest vanamees oli võrdlemisi naljavaene, ei saanud selles suhtes kaugeltki mõne Sagritsa vastu. Ja tema viis tunde huvitavamaks teha võis ju olla hästi mõeldud, kui oleks üldse mõtet püüda tundi huvitavamaks teha ka neile, keda asi põrmugi ei huvita. Sest selle tulemuseks on, et see muutub ebahuvitavaks neile, kellele asi ise on huvitav ja kes illustratsioonide ja piltide asemel vajaksid tuuma ennast." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 249-250 ). Vana Juulius Kilimit meeldis lastele, aga tema tunde ei osanud nad hinnata. Õpilastele
annaabi.ee 
