Balett ,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi,, Käisime 17. märtsil Estoonias balletti vaatamaa. See ballett oli rohkem mõeldud lastele kuna seal näideldi rohkem kui tantsiti. Saal oli täis ja balletti ajal kostis koguaeg mingi sagin. Siis kui see lõppes läksid mõned orkestriauku uurimas. See oli tohutult suur. Peale balletti oli garderoobis väga palju rahvast. Õnneks need kes andsid riideid olid väga tragid ja kiired. Pärast seda kogunesime Estoonia ette, et minna Solarisse sööma. Solarises saime olla umbes tund aega. Selle ajaga jõudsime: pooltundi seista järjekorras ja ülejäänud pooltundi süüa. Üldiselt oli päev väga tore ja kultuurne. Pilt võetud https://mail.piletimaailm
liikumine ja tihe melu. Sügis oli väga rõõmus ja rütmikas ning andis kontserdi algusele ja sügise algusele särtsu sisse. Lehed langesid ning talve algus oli isegi natuke kurb ja kujutas raskusi talveoludes. Kujutasin kohe seda tavalist talve pakast ja külma, mis meid kõiki nakatab ja nohusse ajab. Talv möödus rahulikumalt ja vaiksemalt ning kevade alguse trumbiks oli jällegi rõõm ja soojus. Õite väljapuhkemine, loomade sigin sagin igal pool. Tihe elu hakkas taas käima ümberringi. Kõigil jälle palju asju ajada ja siia sinna käia. Suve aga oli kujutatud väga mitmekülgselt ja erinevalt. Osalt äikest ja torme mis suvel tavalised on, kuid ei puudunud ka suverõõmud ehk lilled, liblikad ja päike. Suve muster oli veidi nukker ja lõppes ka veidike kiiruga ja sellise ruttava tooniga pannes punkti kontserdile. Kevin Maranik
Giorgione: Veneetsia kunstnik Äike, Magav Veenus. Tizian: Veneetsia kunstnik Flora: naine valges, tume taust, Karl V: hobune ja mees, hobusel oranz tekk peal, tume pilt suht, Maarja taevaminek : palju punases inimesi, ilus raam, ümar ülevalt, üleval mingi vanamees habemega, palju ingleid, Urbino Venus : paljas naine, taga üks tüdruk ja naine, jalge juures koer. Paolo Veronese: Pidusöök : suures saalis, laud ja palju rahvast, sigin, sagin. Veneetsia triumf: üleval taevas ja inglid kes panevad naisele krooni pähe, all paljad naised seljaga.
silmitsesin jalalt kuni harjani kõrgeid, tihedate puudega kaetud mägesid, vaheldusrikkalt käänulisi orge meeldivaimate metsade varjus ja tasast oja sahiseva roostikuga kallaste vahel, peegeldamas ehmelisi pilvi, mida mahe õhutuul taeva all hõljutas, kui siis kuulsin linde enda ümber metsa elustamas ja kui punava eha taustal surus musttuhat sääske ning päikese viimane värelev pilk virgutas sumiseva putuka rohust lendu, sirin ning sagin ümberringi juhtis mu tähelepanu maakamarale ja samblik, mis mu karmilt kaljult oma toidust nõutab, ning liivatee, mis lahjal põndakul ta nõlvu lillatab, mu silmad avasid looduse püha elujõu nägemiseks, - kuidas ma kõik need muljed oma sooja südamesse ahmisin ja ennast selles ülevoolavas külluses ülendatuna tundsin ning otsatu maailma oivalised vormid mu hinges kõikeelustavalt voogasid! Mind ümbritsesid määratud mäed, mu ees haigutasid kuristikud, liustikuojad
pruudikimbu õrnroosad väikesed roosinupud, kokku köidetud valge siidpaelaga nii ilusad, et...ohh.Siis juba seisimegi keset suurt ruumi ja kuulasime seda, mida sellisel puhul ikka räägitakse. Väike viperus juhtus sõrmustega tagantjärele oleme targad, et sõrmuste teineteisele sõrmepanemist tuleks kodus harjutada. No ei lähe! Oeh, lõpuks saime hakkama. Siis õnnitlused, lilled, pildistamine ja kõik see muu sigin-sagin. Seejärel sõit läbi linna ja edasi peopaiga poole. Võtsime pulmaisa oma autosse ja saime tee peal arutada, mis ja kuidas.Pidu kujunes vahvaks. See algas ühe väikese kastanipuu istutamisega mõnede arvates ehk iganenud komme, aga antud juhul kukkus üsna lõbusasti välja. "Murumängud" olid nagu ikka, ka söök- jook. Keskööl mängisime maha pruudipärja, selle "ohvriteks" olime valinud noored, kes justkui "käisid ja ei käinud ka"
KARVAMÜTSID KÕIGIL PEAS. KINDRAL LÄBI LUME SUMPAS JÄRSULT PEATUS RIVI EES KOPSUDESSE ÕHKU PUMPAS JA SIIS ÜLE ÄÄRE KEES: MUIDUSÖÖJAD, AHVIKARI !! RÄUSKAS ÜLEM NII KUIS JAKSAS MÕNDA MEEST TA RINNUST TARIS MÕNEL NÖÖBI EEST KAH KAKSAS JA KUI LÕPPES SÕIMUSADU KINDRAL AUTOSSE TAAS ISTUS MASIN LUMEPILVE KADUS - PÄEV KA JUBA ÕHTUKS KISKUS RASKEST PÄEVAST, KÜLMAST TALVEST VÄSIND SÕDUR JUBA MAGAS, KINDRAL KODUS SEISIS VALVEL KUULATES KUIS NAINE PRAGAS. JÕULUEELNE SAGIN LAUDAS “JÕULUD! JÕULUD! KA-KA-KAA!” KANAKARI PASUNDAS: “KÜMME MUNA LISAKS ME ENNE JÕULE MUNEME!” “MINA ROHKEM PIIMA ANNAN” HÕIKAS LEHM, KEL NIMEKS ANNA TÄHTSALT SÕNAS LAMMAS MAALI: “VILLA KASVATAN MA MAANI!” ÜLE NENDE LÄRMAS KIKAS: “JÕULU EEL MA KIREN PIKALT!” KÕIGI LAUDAELANIKE SUUST KUULDUS RÕÕMSAT ELEVUST AINULT NOTSU OMA SULUS VAIKSELT, PISAR SILMAS, ULUS… 2000-10-08 EHTIJAD MINU EMA JÕULU EEL
määratleja – artiklid, need mis paned nimisõna ette täpsustavalt (see, too) finiitsus – pöördevorm, pöördsõnavorm, mis tähistab tegevust v olemist ja esineb lauses öeldisena kvantor – hulgasõna. Pannakse nimisõna ette, mõni, palju. reduplikatsioon - sõna või silbi kahekordistumine grammatilise väljendusvahendina, mõnikord veidi muudetud kujul (eesti keeles nt läkiläki, sigin-sagin). Karitiiv e abessiiv – ilmaütlev Predikatiiv (öeldistäide) - võimaldab nimisõnal esinda predikaadina Ekvatiiv – ajutine seisund Transformatiiv e translatiiv (saav) Vokatiiv – mitte propositsioon vaid kõneolukorra roll Anafoor - tagasiviide, pronoomen, mis on samaviiteline mingi eespool esineva väljendiga, nt päike hakkas loojuma ja poiss jäi seda vaatama
hoito ravi Hollanti Holland hollantilainen hollandlane Holopainen (sukunimi) Holopainen (perekonnanimi) homma (tässä: asia) töö, toiming (siin: asi) hotelli hotell hotellihuone hotellituba housut püksid hovimestari administraator huhtikuu aprill hulina sigin-sagin, kära, müra hullu hull huolehtia muretseda huoli mure huomata märgata huomenna homme Huomenta! Tere hommikust! huone tuba huonekalu mööbliese huono halb huumori huumor huutaa karjuda hymyillä naeratada
annaabi.ee 
