Mulgimurrakutes ilmneb eriti palju hilist vokaalide kadu rõhututes silpides, nii on perenaine perenain, parandatakse parants. Vokaalide kadu haarab ka grammatilisi tunnuseid. Nii on lõunamulgis sarnastunud alale- ja alalütlev, küläl tähendab nii "külale" kui "külal", mitmuse 1. pöörde lõpp võib olla m: annam "anname", nud-partitsiibi tunnus n: kazun "kasvanud", hilise kaasaütleva lõpp võib olla k, -g: samleg "samblaga". · Asesõnades ja mõnedes sagedastes verbivormides esineb esisilbi järel vokaalide vahel n-i kadu. Sellepärast on mina mia ~ mea, sina sia ~ sea, pane pa ja mine me. · Sage häälikuline joon, mis eristab Mulgit teistest eesti murretest ja lähendab liivi keelele, on sulghäälikute geminatsioon (pikk või ülipikk konsonant, mis hääldamisel jaguneb kahte silpi) nasaalide (ninahäälikute) liikvidate (sulahäälik) järel, nt kenelette "kõnelda, rääkida", parantte "parandada", ütteltti "üteldi"
saanud. Pole siis ime, et Toots huvi õppetöö vastu kaotas ning see talle koormavaks sundkohustuseks sai. Kuid olenemata mõningatest õpiraskustest, eelkõige üks suur häda ja vaev rehkendustundides ning vene keele pruugis, kasvas temast aastakümnete jooksul välja siiski korralik ning haritud härrasmees. Koolieas oli Toots parajalt krutskeid täis. Ilmselt asendamatu võrukael omaaegses klassis. Sagedastes luiskamistes põrumine ning alatasa iseenda ja teiste naeruvääristamine ülejäänud klassikaaslaste ees olid tema keskseimad asjaajamised. Vempe tehes, ei mõelnud Joosep kordagi sellele, et ta koerust teeks, vaid, et tema rahutu ja väsimatu vaim otsis endile ainult tegevust. Punased plekid ta rõugearmilisel näol ning sõrmeküünte närimine reetsid tavaliselt ta sisemist erutust, kui ta peas oli taas valminud mõni uus koerustüki plaan. Oma vembud
Jõukate arv sai lisa, kui kallinenud nafta ja maagaas majanduse võimsalt õitsema panid. Täna aga maadeldakse parematel aegadel kuhjunud võlgade tasumisega, mistõttu tuleb harjutud sampuse ja kalamarja asemel leppida pelmeenide ja viinaga. Ehkki naftabarrel on roninud veebruari 36 dollarilt tagasi 50 dollarile ja Vene börsiindeks MICEX kauplemas 72% kõrgemal oktoobri põhjast, leidub riigipeal Dmitri Medvedevil oma sagedastes teleesinemistes vähe põhjust rahva tuju tõstmiseks. 1999. aastast alates ligikaudu 7% aastas suurenenud riiklik kogutoodang väheneb valitsuse prognooside järgi tänavu -2.2%, kuid pessimistlikumad analüütikud soovitavad juba valmistuda 5- 6%-liseks kukkumiseks. 11%-line hinnatõus ja 8.5%-line töötuse määr on eelmise aastaga võrreldes kahekordistanud 14%-ni nende elanike arvu, kes hindavad end vaeseks.
Su läve, su pühkmehunnikut tahaksin nüüd suudelda, hüüab Juhani kodutalu mahajättes. Juhanitr pole õnnistatud lahtise peaga, aabits nõuab talt pööraseid pingutusi. Kuid tüüpilise soomlasena on ta töökas ja püsiv. Tema isik põhjustab rohkesti kõne- ja situatsioonikoomikat. Me naerame südamest Juhani jutu üle härrasrahvast, kes sööb, kaltsud rinnal, ega oska pärast einet lusikatki puhtaks lakkuda. Omajagu koomikat on Juhani sagedastes enesehaletsemistes. Hih! Seal on kogu see põrgu härraslik toredus, seal on see kohutav kirjatarkus ning hirmuäratav auväärsus. Nüüd kangestuvad kõik mu liikmed ja mu jalad panevad armuheitmatult vastu. Ah! Mis pean ma tegema sel timukatunnil, mis ma pean tegema, teie õnnetu vanem vend? Halab Juhani kirikumõisa-retkel. Nautimisväärne on Juhani kõne rahvapärane lopsakus. Kõige sagedamini sajab sõnarahet
- Mida vähem õpetaja väljendab ärritust, viha ning,süüdistab ja karistab. Eksternaliseeritud/internaliseeritud Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest. Vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Internaliseeritud käitumisproblemid avalduvad napis suhtlemises kaaslastega, suhtlusoskuste puudulikkuses, eemaldumises oma mõttemaailmast, põhjuseta kartlikkuses, sagedastes kaebustes tervise üle ja kalduvuses depressiooni. internaliseeritud probleemide tunnused nagu ebaküpsus, hüperaktiivsus, viha, eemaletõmbunud käitumine ja negatiivne enesekontseptsioon Eksternaliseerimine ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu. Eksternaliseeritud probleemid hõlmavad sotsiaalselt ebasobivat käitumist, mis on suunatud väljapoole. Sellist tüüpi käitumine rikub sotsiaalseid norme ja on teistele inimestele
o liivi keel: 23 võimalikku ühist sõna, sarnased hääliku- ja vormijooned, muutumistendentsid. Hääldus a, ä – e alates III silbist, nt ollive ‘nad olid’. See põhjustab mulgi murde heleduse; hiline vokaalide kadu rõhututes silpides, nt pernain ‘perenaine’; ka grammatilistes tunnustes: külal ‘külale’, ‘külal’ jne. n-i kadu esisilbi järel vokaalide vahel (pronoomenites ja sagedastes verbivormides), nt mia – mea ‘mina’; klusiilide geminatsioon nasaalide ja liikvidate järel, nt kõneltte ‘kõnelda’; konsonantide epenteetiline palatalisatsioon: selge i hääldub tüvekonsonantide ette i- ja mõnedes e-tüveliste sõnade lõpukaolistes vormides, nt laits ‘laps’; palatalisatsiooni puudumine, nt nänni ‘ema’, äti ‘isa’; Tarvastu, Paistu järgsilpides e – a, nt obeza ‘hobused’; Morfoloogia
CUG koodon kas kahetähenduslik või vastab seriinile (Leu asemel). Mycoplasma capricolum kasutab ainult 56 koodonit, st 5 koodonit valgu geenides ei esine. Selenotsüsteiin ja pürrolüsiin (esinemine, koodonid ja valku lülitumise teed) Koodonikasutamise indeksid (CAI - codon adaptation index) Programmeeritud raaminihe (RF2, retroviirused) Cai – igale koodonile antakse arvuline väärtus vastavalt tema esinemisele sagedastes valkudes. Kõige kasutatavam koodon saab väärtuse 1, teiste kasutatavus arvutatakse selle järgi. kõigi alternatiivsete koodonite kasutuse hulgast võetakse geomeetriline keskmine, mis ongi CAI. Terminatsioonifaktor II (RF II) tunneb ära UGA koodoni. Kui RF II-te on rakus vähe, siis toimub +1 raaminihe ja sünteesitakse RF II-te juurde. Enne seda on SD järjestus, et ribosoom oleks veits aeglasem. HIVis kapsiidi ja polümeraasi valgud kattuvad, aga kapsiidi on vaja umbes 100 korda rohkem.
(vabadussõjalased jt), valitsuste ebatavaline ebapüsivus, läksid ruttu lõhki, valitsuskriisid rasked. (Maj kriis + Sisepol kriis) PS kriis oli suures osas pseudokriis. Mõngate pol jõudude algatatud (kes pidasid vajalikuks Eesti riigi valitsemise korda muuta, et eestis oleks laia võimuulatusega riigipea, president). Esilekutsujad lähtusid sellest, et Eestoi olevat poliitiliselt liiga ebastabiilne. See pidavat väljenduma liiga sagedastes valitsuskriisides. Jurist Artur Mägi: kuni 1934. a rigipöördeni oli Eestis võimul 21 erinevat valitsust. Keskmine valitsuse iga: 8 kuud 20 päeva. Alla aasta kestvad valitsused aga olid tol ajal üsna tavalised. Tuleb välja arvata AK valitsused, Teemanti II valitsus (valitsusremont). 1920 a PS kehtivuse ajal oli Eestis tegelikult 16 valitsust, keskmine eluiga 10,5 kuud. Võrreldes lähinaabritega samal ajavahemikul Soomel val keskm eluiga veidi alla 11 kuu, Lätis 11,5 kuud, Rootsis 13,1-2
annaabi.ee 
