Vistseraalsel pinnal asuvad kaks sagitaalset sälku ja üks ristipidine sälk, mis koos moodustavad H-tähe kujulise vagudesüsteemi. Sagitaalsetes sälkudes paiknevad maksa ümarside ja venoosside. Ristipidises vaos on maksa värat, mis omakorda jaotab paremast sagarast kaks eraldi väiksemat sagarat - ruutsagara ja sabasagara. Siseehitus Erinevalt teistest elunditest voolab maksa nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Siseehituslikult koosneb maks sagarikkudest ja sagarikud omakorda maksarakkudest, mille vahel hargnevad maksaarteri ja värativeeni harud. Värativeen toob maksa toitainete-, võõrkehade- ja toksiiniderikka vere, mis pärineb põrnast, kõhunäärmest ja seedekulglast. Maksaarteri kaudu saab maks hapnikurikast verd. Kõrghetkel hoiab maks endas 10% kehas olevast verest ning pumpab endast läbi umbes 1.5 liitrit minutis. Maksasagarike sisemuses moodustub sekretoorne sapikapilaaride võrgustik. Talitlus
Kopse on 2 parem kops ja vasak kops . Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla, kesk ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla ja alasagar. Sagarate vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad (bronhopulmonaal)segmentideks (paremas kopsus on 10 segmenti ja vasakus 9), mis koosnevad sagarikkudest. Iga sagar, aga ka segment on funktsionaalselt iseseisev kopsuosa, omades omaette bronhi, arterit ja veeni. Kopsu kõige väiksemaks anatoomilisfunktsionaalseks ühikuks on kopsualveoolid e. sombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet gaasivahetust. Funktsioon Gaasivahetus 7. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon Esimene veresoonte süsteem teostab kopsudele spetsiifilist hingamisfunktsiooni (s.o. väike
Kõik need koos moodustavad koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure ( radix pulmonis ). Kopse on 2 - parem kops ( pulmo dexter ) ja vasak kops ( pulmo sinister ). Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla-, kesk- ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla- ja alasagar. Sagarate vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad (bronhopulmonaal)segmentideks (paremas kopsus on 10 segmenti ja vasakus 9), mis koosnevad sagarikkudest. Iga sagar, aga ka segment on funktsionaalselt iseseisev kopsuosa, omades omaette bronhi, arterit ja veeni. Kopsu kõige väiksemaks anatoomilis-funktsionaalseks ühikuks on kopsualveoolid e. -sombud, mis teostavadki kopsude peamist ülesannet - gaasivahetust. TartuTervishoiu Kõrgikool 5 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.aduk.org.uk/gfx/lungs.jpg
Väljastpoolt on paratüreoidnäärmed kaetud sidekoelise kihnuga, mis organi asetsemisel kilpnäärmes võib mõnikord puududa. Paratüreoidnäärmete ülesanne on vere kaltsiumioonide kontsentratsiooni reguleerimine. Tüümus on keskseinandis südame ees asetsev ja siit kahe haru näol liigiti erineval määral kaela hingetoru külgedele ulatuv, sidekoelisest kihnust ümbritsetud ja kandilistest või püramiidjatest, isekeskis seostunud sagarikkudest koosnev lümfoepiteliaalne organ, mis, jõudnud maksimaalse suuruseni puberteedi alguseks, hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease
eristuvad heledama värvusega. Väljastpoolt on paratüreoidnäärmed kaetud sidekoelise kihnuga, mis organi asetsemisel kilpnäärmes võib mõnikord puududa. Paratüreoidnäärmete ülesanne on vere kaltsiumioonide kontsentratsiooni reguleerimine. Tüümus on keskseinandis südame ees asetsev ja siit kahe haru näol liigiti erineval määral kaela hingetoru külgedele ulatuv, sidekoelisest kihnust ümbritsetud ja kandilistest või püramiidjatest, isekeskis seostunud sagarikkudest koosnev lümfoepiteliaalne organ, mis, jõudnud maksimaalse suuruseni puberteedi alguseks, hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks
Väljastpoolt on paratüreoidnäärmed kaetud sidekoelise kihnuga, mis organi asetsemisel kilpnäärmes võib mõnikord puududa. Paratüreoidnäärmete ülesanne on vere kaltsiumioonide kontsentratsiooni reguleerimine. Tüümus on keskseinandis südame ees asetsev ja siit kahe haru näol liigiti erineval määral kaela hingetoru külgedele ulatuv, sidekoelisest kihnust ümbritsetud ja kandilistest või püramiidjatest, isekeskis seostunud sagarikkudest koosnev lümfoepiteliaalne organ, mis, jõudnud maksimaalse suuruseni puberteedi alguseks, hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease
● maksaveenid (2) ● lümfisooned - kannavad lümfi kõhuõõne ja rindkere lümfisõlmedesse Maksa ehitus ● 4 sagaratLOBUS - ülemisel pinnal 2 suurt sagarat: vasak ja parem, mida eraldab sagitaalvagu - vasaku klassikalise sagara juurde kuulub kvadraat(ruut) sagar (maksaväratist eespool) ja sabasagar (maksaväratist tagapool) - nähtavad maksa tagumisel pinnal. ● Segmendid,mis koosenvad sagarikkudest. - sagarik e väike kuusnurkne maksarakkude e HEPATOTSÜÜTIDE kogumik - sagarikud on koondunud tsentraalveeni ümber paariliste sammastena - kahe rakusamba vahel on sinusoidid(mitteäieliku seinaga veresooned) Sinusoidide funktsioon: viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (toitaineterikas arteriaalne veri) ● Maksa makrofaagid e Kuppferi rakudon kohe sinusoidide läheduses.
annaabi.ee 
