2. Kaitse temperatuurimuutuste eest 3. Vähendab raskusjõu mõju 4. Tagab stabiilse siekeskkonna 5. On loote joogi- ja uriinikeskonnaks Koorioni iseloomustavad hatud, mis osalsevad lootepoolse platsenta kujunemises. Kui koorin ja emaka limaskest kokku kasvavad, tekibki platsenta. Koorionihatud rebenevad sünnitusel = oeri. Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval, toimima aga 2. Arengukuu keskel, see kaalub u pool kilo, pindala võib olla u 15 ruutmeetrit, see moodustab sagarikke. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetus (emalt lootele hapnik ja toitained, lootelt temale süsihappegaas ja jääkained) 2. Kaitse kindlustamine (ei las läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid; läbi platsenta liikuvad antikehad tekitavad kaasasündinud immuunsuse. 3. Toodab hormoone (progesteroon kontrollib sünnituse aegust) Lk 122 tabel pähe Lootejärgsed arengustaadiumid: 1. Noorjärgne ehk juvehiilne staadium 2
Meioosi vormid : 1) gameetne meioos - viib sugurakkude tekkele(spermid, munarakud) N : loomad. 2) spoorne meioos - esineb eostaimedel ja viib haploidsete eoste moodustumiseni. (sõnajalad, kollad, osjad) 3) sügootne meioos - N: lihtsamatel hallitusseentel kasvavad keharakud kokku. NB! lihtsatel hallitusseentel ei saa sugu määrata( + ja - tüvi). Platsenta e. emakook : * hakkab toimima umbes 2 arengukuu keskel ja arengu lõpuks kaalub ta 0,5 kg. * platsenta moodustab sagarikke, ja ta pindala on umbes 15 ruutmeetrit. Platsenta ülesanded : 1) ainevahetus - emalt lootele läheb hapnik ja toitained. Lootelt emale läheb süsihappegaas ja jääkained. 2) kaitse kindlustamine - platsenta ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad antikehad(tekib kaasasündinud immuunsus, kuid loob eelduse vererühmade konfliktiks. 3) toodab hormoone - progesteroon kontrollib sünnituse algust. relaksiin suurendab liigeste liikuvust. mittesug
1. Rinna ehitus ja talitlus Rindu on väga erineva kuju ja suurusega, nad arenevad puberteedi ajal naissuguhormooni östrogeeni mõjul ning nende kuju sõltub rasv- ja sidekoest, mis ümbritseb piimanäärmete võrku. Küpsed rinnad koosnevad 15-20 näärmekoe sagarikust. Piima nõristav kude muutub aktiivseks menstruatsiooni algamisele eelnevatel päevadel, kuid mõnel naisel esinevad ka tükid ja rindade valulikkus. Raseduse ajal rinnad suurenevad, piimajuhade süsteem paisub ja tekib uusi sagarikke. Pärast menopausi tõmbub näärmekude kokku, sest rasva osa suurenev, ja rinnad muutuvad vähem tihedaks. (Hickin 2007:150) 8 Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest. Näärmekude jaguneb 15-20 sagaraks, milles igaühes on 20-40 sagarikku. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Kogu rind, eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest
· Alveoolide seina moodustavad tihedalt üksteise kõrval paiknevad epiteelirakud ehk laktotsüüdid (näärmeepiteel). · Alveoolide laktotsüütidest seina ümbritseb müoepiteelrakkude ja kapillaaride võrgustik. · Alveooli sisemusse moodustuvat tühimikku nimetatakse alveoolivalendikuks · Alveoole ümbritsevad müoepiteelrakud toimivad samuti nagu silelihased, nende kontraktsioon surub piima sõõrdumise ajal alveoolist viimasüsteemi · Alveoolid moodustavad alveoolide sagarikke, mille kogumikke nimetatakse sagarateks. Sagarikke ja sagaraid eraldab üksteisest sidekude, mida nimetatakse stroomaks. Sagarate kogumid koos strooma ja piima viimasüsteemiga moodustavad udaraveerandi · Suuremal osal alveoolidest on oma alveolaarjuha, mille kaudu alveoolivalendikesse kogunev piim väljutatakse. · Joonis: Piimanäärme skemaatiline ehitus: A alveoolid, B alveoolide sagar, 1
Põrna parenhüümi nimetatakse publiks, milles eristatakse valget pulpi ja punast pulpi Kompaktse elundina võib vaadelda ka aju, kus eristatakse hallainet ja valgeainet Mõnedes kompaktsetes organites jaotub parenhüüm ehituslikeks alaüksusteks – sagarikkudeks Närvide, lihaste ja kõõluste puhul kasutatakse terminit kimp Sidekude rikkalikult esindatud, ta ümbritseb sagarikke (interlobulaarne sidekude), samuti on teda sagarike sees (intralobulaarne sidekude) – sidekoes paiknevad närvid, vere- ja lümfisooned TSIRKULAARORGANITE JAOTUS JA ÜLDISELOOMUSTUS Tsirkulatsiooniorganiteks on süda, veresooned ja lümfisooned Vereringesüsteem kindlustab kudede verevarustuse ja selle kaudu nii kudede varustamise toitainete ja hapnikuga kui ka jääkainete eemaldamise
Allantois e. kusekott : - tekib areneva soolestiku jätkena. Sellest kujuneb nabaväät(ühendab loodet ja platsentat) Ta sees on veresooned. Koorion e. kõld või irdkest : - kõige välimine lootekest. koorioni iseloomustavad hatud. Hatud osalevad lootepoolse platsenta kujunemises. - sündimise käigus koorioni hatud rebenevad, ja tekib veritsus. Platsenta e. emakook : * hakkab toimima umbes 2 arengukuu keskel ja arengu lõpuks kaalub ta 0,5 kg. * platsenta moodustab sagarikke, ja ta pindala on umbes 15 ruutmeetrit. Platsenta ülesanded : 1) ainevahetus - emalt lootele läheb hapnik ja toitained. Lootelt emale läheb süsihappegaas ja jääkained. 2) kaitse kindlustamine - platsenta ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad antikehad(tekib kaasasündinud immuunsus, kuid loob eelduse vererühmade konfliktiks. 3) toodab hormoone - progesteroon kontrollib sünnituse algust. relaksiin suurendab liigeste liikuvust.
lootepoolne pind on sile, see on kaetud amnioniga, millest kumavad läbi nabaväädist harngevad veresooned. Platsenta emapoolne pind koosneb sagarikest (12-20tk.). Emapoolne pind on kaetud basaaldetsiiduaga ning sellel asuvad tihedahatulise kõldkesta hatud ning hattudevahelised vahemikud, mis on täidetud arteriaalse verega. Koorionihatud on kaetud süntsüütsiumiga, mille kaudu toimub toitainete imendumine ja töötlus. Platsenta emapoolselt küljel on süvendid, mis eraldavad platsenta sagarikke. Nende süvendite vaheseinad on detsiduaalkoest ning neis kulgevad veresooned, mis toovad arteriaalse vere hattudevahelisse ruumi. Siit saab loode talle vajaliku hapniku ning toitained, sinna kogunevad ka tema ainevahetuse jääkproduktid ja süsihappegaas. Platsenta funktsioonid: 1. loote varustamine hapnikurikka verega 2. loote väljahingamis- ja eritusfunktsioon 3. loote toitainetega varustamine 4. loote arenguks vajalike valkude süntees
annaabi.ee 
