masinate puitosi, mida tehakse allhanketööna masinaehitusfirmadele. Puit-, nahk- või portselanesemete valmistamine kunstkäsitööna on eriti levinud kahes mägipiirkonnas - Schwarzwaldis äärmises edelas ja Thüringi ning Baieri liidumaa piirialadel. Selline küladesse ja väikelinnadesse laialipillatud väiketööstus on kokkuvõttes Saksamaale kaunis tähtis. Saksamaal töötab metsa heaks umbes 1,2 miljonit inimest, näiteks metsaametites, teadusinstituutides, saeveskites ja paberitööstuses. Nad on organiseeritud erinevatesse ametiühingutesse ja huvigruppidesse: Bund Deutscher Forstleute (BDF) või Schutzgemeinschaft Deutscher Wald (SDW). SDW asutati 1947 ja see on vanim kodanikualgatus Saksamaal. Saksamaal on neli ülikooli, kus saab õppida metsateadust. Metsandust saab õppida viies rakenduskõrgkoolis, kus antakse rohkem praktilise suunitlusega haridust. Tänapäeval on metsahariduse andmine Saksamaa metsaülemate üks keskseid ülesandeid.
nimetati alarahvaks, alameesteks ja alanaisteks. Töötavate inimeste koosseis ei olnud aga püsiv, kuna täienes pidavalt noortega. Nad asusid tööle sulaste ja teenijatüdrukutena peamisel sellepärast, et neil polnud õppimisvõimalusi või ei leidnud muud tööd. Need ametid olid kõige halvema väljavaatega, kuna tööpäevad olidi pikad ning rasked ja töötingimused polnud head. Kuid sellest kategooriasat lahkus ka palju inimesi. Mõned leidsid tööd saeveskites või mõnes muus väikeettevõttes. Kui sulane ja teenijatüdruk abiellusid, hankisid nad endale mõnikord popsikoha, harvem suudeti hakata pidama väikest rendikohta. Kui talupere poeg või tütar abiellus teenijaga, oli see häbiasi. Näiteks kui peretütrel oli valida vabrikutöölise või sulase vahel, ei tohtinud ta valida sulast. ''Sulase'' ja ''teenija'' asemel kasutati nimetusi ''poiss'' ja '' tüdruk''. Neid hüüti talu
Kui puit viiakse metsast üle uutesse tingimustesse ja tõugud satuvad uude keskonda, siis tavaliselt nad hävivad. Ehitustehnilisest seisukohast on aga hoonete puitu kahjustavad putukad kõige kardetavamad. Puitukahjustavaid putukaid võib nende elutingimuste järgi jaotada kolme gruppi: 1. Valmikud ja vastsed, kes tuuakse metsas kahjustatud puiduga üle hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane. 2. Saeveskites seisvat puitu kahjustavad näiteks sinisikk ja hääletu toonesepp 3. ainult hoonetes elavad ja sigivad putukad, näiteks majasikk, mööbli- toonesepp, suur toonesepp. 7 Töötlemisele mineval puidul ei tohi putukkahjustusi üldse esineda. Putukkäigud, mis ei ole suuremad kui 2 mm, on vähesel määral lubatud kõige madalamatel puidu kvaliteedi klassidel.
puuliigist, puidu niiskusest). Kasutatakse tehnoloogilise toormena puitlaastplaatide tootmiseks, majade soojustamisel. 40. Mis on puukoor 10-12% saepalgi mahust. Kuiva koore kütteväärtus võrdub puidu kütteväärtusega, kuid kuivatamine kulukas. Küttematerjal (kui niiskus alla 40%). 41. Saagimine lihtlõikusega Esimese saagimisega saetakse palk soovitud paksusega plankudeks ja laudadeks. Plankude servamine toimub teises faasis. Kasutatakse väikestes saeveskites. Alandab kapitali mahtusid kuna saeagregaat mahub väiksesse hoonesse. Miinus - saadava saematerjali pikkuse hindamine on raske. Lihtlõikusel peab lõhe olema vertikaalasendis. 42. Saagimine prussimisega Esimese saagimisega lõigatakse saepalk kakskantprussiks (kakskantprussi paksus = põhisortimendi laius + lauad). Peale seda pruss keeratakse küllili ning saetakse prussist soovitud paksusega saematerjal. Tavaliselt tehakse seda kahe
kahanemis- ja paisumisomadustest. Täispuidust kilpdetailide valmistamisel peavad need pinnad, millel on samalaadsed kahanemisomadused, asetsema vastastikku, sest niiskuse muutumisel võib liimiühendus nõrgeneda, või kilpdetail kaarduda. _____________________________A. Roos______________________________ 35 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 49. A- laudade liimimise skeem; B- valesti tehtud liimiühendus Saeveskites toorestest palkidest väljasaetud plangud ja lauad peavad peale kuivamist olema kindlaks määratud mõõtudega. Seepärast peavad saagimisel plankude ja laudade mõõdud olema lõplikest mõõtudest veidi suuremad. Peab arvestama, et saetud materjal kahaneb õhukuivaks kuivatamisel vastavalt niiskuse vähenemisele 30%-lt ( rakuseina niiskuse küllastuspunkt) 20%-le (õhukuiv). Seega tuleb aastarõngaste suunda arvestades mõõtudele lisada ca 1/3 kahanemisprotsendist.
Niisutuse seisukohalt on vastupidi vajalik veehaarde juures kõrge veetase ja suur veevaru. Vahel tekib vajadus kaitsta ümbritsevaid alasid üleujutuse eest. Energeetika seisukohalt on vajalik ühtlane äravool ja püsiv veetase. Sarnaseid nõudeid saab tuua ka laevaliikluse, kalanduse, puhkemajanduse, veejuhtme sanitaarseisundi (jõgi heitvee vastuvõtjana) jm kohta. Juba varasel keskajal reguleeriti veekogusid eesmärgiga kasutada veejõudu jahu- ja saeveskites ning tööstuses(vabrikutes ja tehastes). Eestis on olnud üle 700 vesiveski. Põllumajandusmaa juurdesaamiseks alandati 19. sajandi jooksul ja 20. sajandi alguses järvede taset. Järvedele ja nende rannaalade elustiku mitmekesisusele mõjus see halvasti. Madalaks jäänud järveosad hakkasid ka kinni kasvama. Mitmetes Euroopa maades rajati piki jõgesid üleujutusi tõkestavaid tamme. Metsaparvetuse hõlbustamiseks õgvendati ja puhastati Rootsis ja Soomes põhjalikult jõgede sänge
Turvast kasutatakse kütteks, loomadele allapanuks, aianduses (ka metsataimekasvatuses), turvasmuruvaipade kasvatamiseks; hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse väetusturba tootmiseks ja kompostimiseks. Küllalt suur osa toodetud turbast läheb ekspordiks. Kütusena ja allapanuna loomakasvatuses on turvast Baltimaades kasutatud juba sajandeid. Huvi suurenemist turba kui kütuse vastu põhjustas 17-18. sajandil alanud puidu tarbimise järsk tõus saeveskites ja viinavabrikutes. I. Etverk (1974) märgib, et 18. sajandi keskpaiku alanud hoogne viinapõletamine, mis oli mõisates tähtis tuluallikas, hävitas mõnekümne aastaga metsa rohkem kui aletamine terve sajandiga. I maailmasõja ajal ja järel tekkinud küttekriis põhjustas mitmete turbatööstuste (Ellamaa, Lavassaare, Lehtse, Ulila jt.) käikulaskmise. Kõik nad tootsid tükkturvast elektrijaamade, tööstusettevõtete ja kommunaalmajanduse tarbeks. 1939.a. läks käiku Tootsi
annaabi.ee 
