y= = 92,38 iy L0, z z= = 69,28 iz Kriitiline survepinge y- ja z-telje suhtes Põhikombinatsioonid : 2 E 0,05 8,56 N/mm2 Saepuit c , crit , y = = Okaspuidust saematerjal tugevusklassiga C 2y Lamellpuit ja spoonliimpuit Puidupõhised plaadid 2 E 0,005 c , crit , z = = 15,22 N/mm2 Liited
Keskmise kestusega koormus 0,80 0,80 0,65 0,80 0,80 0,65 Lühiajaline koormus 0,90 0,90 0,70 0,90 0,90 0,70 Hetkeline koormus 1,10 1,10 0,90 1,10 1,10 0,90 Materjali osavarutegur Põhikombinatsioonid : Avariikombinatsioonid : 1 Saepuit 1,30 M= Okaspuidust saematerjal tugevusklassiga C35 1,25 Lamellpuit ja spoonliimpuit 1,25 1,30 Puidupõhised plaadid 1,20 Liited 1,25 Ogaplaatliite nakketugevus 1,25
Väände- ja tõmbetugevus sõltuvad puidu niiskusest reeglina on kuiv puit tugevam kui toores. Oksad, praod ja muud vead vähendavad puidu tugevust. Puidu kvaliteeti mõjutab suuresti puude langetusiga. Mida vanemaks puu kasvab, seda oksatumaks muutub ta tüvi ja seda võimsamaks südamik. Vanematest puudest saadakse parema kvaliteediga saematerjali. Üliküpsete okaspuude südamik võib olla lõhenenud. 3.4. Puitlastide liigitus Puitlastid liigitatakse: 13 · saepuit · ümarpuit · tahutud puit · lõhestatud puit · puitplaadid. 3.4.1. Saepuit Saepuiduks nimetatakse toodet, mis on vähemalt kahelt poolt pikuti saetud ja hööveldatud. Saepuidu mõõtmed antakse millimeetrites (paksus × laius × pikkus) ja on kehtivad 20-% niiskuse juures. Kui puidu niiskus erineb 20 %-st, vähendatakse või suurendatakse mõõtmeid 1 % võrra niiskuse muutumise iga 5 % kohta. Saepuit jaotatakse:
- Koorimata toormest % Kooritud toormest % Saematerjal 42-46 48-52 Tehnoloogiline laast 27-32 30-36 Saepuru 10-15 11-16 Koor 10-12 0 Kuivamiskahanemine ja 4-6 5-7 järkamisvaru 36. Saetööstuse põhitoodang Saepuit – säilitab valmistamise käigus kõik füüsilakus-keemilised omadused, põhitootmise käigus valmistatud saematerjalile lähedased omadused. Poolpalk, kolmkant pruss, veerandik, kakskantpruss, raudteeliiprid, pruss, latt, servamata laud, servatud laud, pind, lipp. 37. Saetööstuse lisatoodang Normaalse tootmisprotsessi käigus moodustab lisatoodang poole saepalkide mahust (12-17% kogutoodangu väärtusest). Tehnoloogiline laast, saepuru, puukoor. 38. Mis on tehnoloogiline laast
Pikkus x arvestuslik laius x paksus Saematerjali mahu ühikuks on m3 Pikkus x laius x paksus = maht Saematerjali kvaliteet Saematerjali kvaliteedi määravad selles leiduvad puiduriked : Oksad Lõhed Mädanik Värvimuutus Poomkant Saematerjali kvaliteediklassid Okaspuude saematerjali kvaliteediklasside aluseks on põhjamaade klassifikatsioon Kvaliteedi alusel liigitatakse saepuit põhiklassideks A,B,C ja D Kõrgeim kvaliteediklass on A, mis omakorda jaguneb klassideks A1...A4 Põhiliselt määrab saepuittoote kvaliteediklassi okslikkus (okstesuurus, arv ja kvaliteet) Muud kvaliteedi määramisel arvestatavad omadused on praod, poomkandid, vaigupesad, üraski – kahjustused ja korp, kõverdunud süü, murdunud latv, keerdunud süü, pehme mädanik ja kujudeefektid Saematerjali järeltõõtlus
Metsamüük andis raha peremeestele ja tööd maata maaelanikele Soome majandusareng 19.sajandil Enne metsatööstuse arengut vaid mõned tekstiili- (Tampere 1828) ja rauavabrikud. Tööstuse rajajad saabusid välismaalt SB´st, Rootsist ja Norrast. Hüdroelektri suured võimalused. Teravilja impordi ja metsatööstuse ekspordi tõttu Soome pooldas vabakaubandust (1870-1914). 1850-1880 Soome eksport kümnekordistus ja import viiekordistus. 1890 eksport: saepuit, tselluloos, paber ja või. 30% SB´sse, 30% Venemaale, 15% Saksamaale, 5% Rootsi. Import: teravili, sool, suhkur ja kohv (rahvajook 1870). Soome majandusareng 1860-1913 Soome SKP kasvas 3%. Uue tehnika kasutuselevõtmine. 1880.a. tööstuse ja linnade elektrifitseerimine, telefonivõrkude rajamine, suuremates linnades veevärgi ja kanalisatsiooni rajamine. Helsingis 1910.a. 136 000 elanikku. Venestus ei avaldunud Soome majanduses! 29
annaabi.ee 
