paberitööstuses ning 26 000 puittoodetega, nt saematerjal, seonduvates harudes. Sellele lisaks töötab rohkem kui 9 000 inimest mööblitööstuses, mis on metsatööstusega lähedalt seotud. Tervest tööstussektorist moodustab see 15% töökohtadest. 2012. aasta andmete kohaselt pakub Soome metsatööstus tööd veel 46 000 inimesele väljaspool Soomet, peamiselt teistes Euroopa riikides (65%). Hetkel on Soomes 130 tööstuslikku saekaatrit ning 49 puidust paberitootmisega seonduvat ettevõtet. 2012 aasta seisuga hinnati metsatööstuse väärtust 19,4 miljardi euroni, millest 6,8 miljardit moodustab puittoodete, k.a mööblitööstus ning 12,6 miljardit tselluloosi- ja paberitööstus. 2013. aastal, raiuti hinnanguliselt 56 miljonit kuupmeetrit puitu, millest 45 miljonit tuli erametsadest. Kohalik tööstus kasutas 63 miljonit kuupmeetrit puitu, millest 53 miljonit tuli kodumaalt ning 10 miljonit imporditi
Leidsin, et minu eesmärk peaks olema seal ääremaal elu hoidmine ja Eesti iseseisvusse uskunud tõeliste metsavendade mälestuse jäädvustamine," sõnastab metsavenna poeg oma missiooni. Onu Maxi päranduse paigutas Meelis oma ettevõtetesse, mis tänaseni tööpuuduse paines olevate Lõuna-Eesti külade inimestele tööd annavad. Meelis on 250 lehmaga OÜ Lõunapiim suuromanik. Talle kuulub lisaks loomadele ja lautadele veel 2 saekaatrit Mõnistes ja Krabil. Meelis on tööandja 35 kohalikule inimesele Mõnistes, Sarus, Vastse-Roosas ja Krabil. "Kui suudan ettevõtlusega piisavalt raha teenida, siis rajan Vastse-Roosasse Vaidva jõel asuvale saarele punkermuuseumi," unistab emotsionaalse olekuga ettevõtja. Muuseumisse hakkab Mõttuse kujutlustes pääsema vaid päikeseloojangust päikesetõusuni, et aduda ohtu ja salapära. Saarele viib paadimees, kellele tuleb pileti ulatamise asemel öelda õige parool.
Seakasvatus on teinud läbi tohutu arengu ja pidevalt probleemiks olnud hais on viidud minimaalseks. Praegu on seakasvatusel rasked ajad seakatku ning Venemaa sanktsioonide tõttu, aga ehk peab firma vastu. Arenemas on tublisti ka puidutööstus mida esindavad Sandla Puit OÜ, Vätta Puit OÜ, Kõljala Okas OÜ. Vätta puidutööstuses valmistakse puitpaate, aknaid-uksi jm. Sandlas arendatakse puitmajade tootmist. Kõljalas tegeletakse kõiksuguste puidutöödega mis vajavad saekaatrit. (Jäätmekava, 2008) 9 6. KUIDAS MINNA EDASI? Pihtla vallavalitsus on paika pannud arengukava 2012-2017 aastateks, milles tuuakse välja arengusuunad mille poole püüeldakse. Valla visioon on järgmine : Avatus ja tihe kogemustevahetus käsikäes innovaatilise mõtlemise ja paindlikkusega on teinud Pihtla valla aastaks 2017 tugeva identiteediga, kohapeal kvaliteetseid teenuseid ja privaatsust pakkuvaks prestiižeks elukohaks, kus
Raplamaa motokrossisõitja kohta, kellele saatsin intervjuuküsimustiku, millele nad vastasid vabas jutustavas vormis oma motokrossi tegevusest ja saavutustest. Intervjueeritavateks olid: Juss Laansoo - sündinud 1983. aastal Kuimetsas ning täna töötab HRC Eesti mootorrattaesinduses müüjana ja tehnilise konsultandina. Mati Tagapere - sündinud 1959. aastal Järvakandis ja elab Tugeda talus. Täna tegeleb edasi motokrossiga ning omab isiklikku saekaatrit. Elmet Varblane - sündinud 1942. aastal Järvakandis ning täna on ta pensioninär ja ei tegele enam motokrossiga. 3.1 Vanus Kõik küsitletud inimesed, kelleks olid Elmet Varblane, Mati Tagapere ja Juss Laansoo, alustasid oma mototkrossi teed väga erinevates vanustes, kuna varem kas ei olnud võimalik seda teha või ei võimaldanud seda rahaline seis. Juss alustas väga noorelt, kuskil 5-aastaselt, Mati 12-aastaselt, kuna varem
aastasse. Esialgselt alustati aktsiaseltsiga Aramea. 1998.a ettevõte reorganiseeriti ja uueks ärinimeks sai Aramea Saekaatrid OÜ. Mõne aja pärast võeti vastu otsus likvideerida Aramea Saekaatrid OÜ ja osta uus tegutsev firma ja selleks oligi Osaühing. Esialgselt tegeles Osaühing mööbli tootmisega, kuid omanike peamiseks eesmärgiks oli jätkata sama äritegevust, st hakata tegelema saematerjali tootmise ja müügiga. Osaühingul on Jõgevamaal kaks saekaatrit, millest üks asub Maarjas ja teine Palal. Saekaatrid asuvad maakonna keskusest vastavlt siis 40 ja 60 km kaugusel, kahe saekaatri vahemaa on ca 30 km. Peakontor asub Jõgeval. Mõlemas saekaatris on meister, kes vastutab tootmise eest ja sekretär-raamatupidaja, kes vastutab saekaatri jooksvate dokumentide korrasoleku eest. Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest.
aastasse. Esialgselt alustati aktsiaseltsiga Aramea. 1998.a ettevõte reorganiseeriti ja uueks ärinimeks sai Aramea Saekaatrid OÜ. Mõne aja pärast võeti vastu otsus likvideerida Aramea Saekaatrid OÜ ja osta uus tegutsev firma ja selleks oligi Osaühing. Esialgselt tegeles Osaühing mööbli tootmisega, kuid omanike peamiseks eesmärgiks oli jätkata sama äritegevust, st hakata tegelema saematerjali tootmise ja müügiga. Osaühingul on Jõgevamaal kaks saekaatrit, millest üks asub Maarjas ja teine Palal. Saekaatrid asuvad maakonna keskusest vastavlt siis 40 ja 60 km kaugusel, kahe saekaatri vahemaa on ca 30 km. Peakontor asub Jõgeval. Mõlemas saekaatris on meister, kes vastutab tootmise eest ja sekretär-raamatupidaja, kes vastutab saekaatri jooksvate dokumentide korrasoleku eest. Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest.
annaabi.ee 
