korral Ateena sõjaväes. Nii orja kui ka võõramaalisi oli Ateenas palju demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti rohkem kodanike. Siiski ei küündinud mittekodanike osa Ateena elanikkonnas kaugeltki Sparta tasemeni. Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi. Enamjaolt laekus tarvilik raha Ateena liitlastelt iga- aastase maksuna. Ateenlaste võim liitlaste ja demokraatlik riigikord olid omavahel tihedalt seotud. Raha saadi ka võõramaalaste kasumaksmisest ja sadamatollidest. Demokraatliku riigikorra võidulepääs ei tähendanud Ateena poliitilises elus siiski aristokraatide kõrvaletõrjumist. Ainult neil piisas aega, oskusi ja materiaalseid võimalusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda. Rikkus lubas neil riigile teeneid osutada ja niiviisi endale rahva hulgast poolehoidjaid võita. Tänu heale haridusele ning sellega kaasnevale kõnepidamisoskusele pääsesid poliitilised liidrid
Theatron-vaateplats Orkestra-plats kus esinevad näitlejad ja koorilauljad Teatrit nim täiskasvanute koolis , sest see haris neid, kes vaatamas käisid.Teatriroll ühiskonna elus oli see, et pööras tähelepanud probleemidele ning oli meelekahutuseks. Perikles- ateena strateeg, valitsemisega kujunes ateenas kindel demokraatlikkord.Aristokraatide eesõigused valitsemisel olid kadunud. Herodotos ta kirjutas historia ning teda kutsutakse ajaloo isaks.Pani alguse ajaloos kirjutamisele. Esimesed olümpiamängud toimusid arvatavasti 776 ekr, toimusid iga 4 aasta tagant.Olümpiamängude ajal kehtestati rahu.Naised ei tohtinud mängudest osa võtta, muidu oli neile ettenähtud karistus.Võistlus alad jooks, maadlus, hobusekaariku võidusõit,viie võistlus, odavise jne.Võitjaid autasustati karikaga ja nimi kraveeriti kivisse,mõnest tehti ka skulptuur.Ateena Ateena polise kodanikuõigused kellel oli kodanikuõigus, siis neil oli õigus saada maad ja hääletada r...
Riigielu koosolekute vahel korraldas 500-liikmeline nõukogu ja teised ametnikud, kelle seast valiti välja 10 strateegi. Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud, riigiametnikud ja ka nõukogu liikmed määrati ametisse liisu teel, valitud kanditaatide seast. Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased. Raha riigikorralduse heaks laekus enamasti maksudena Ateena liitlastelt ja võõramaalastelt, ka sadamatollidest. Aristokraate ei tõrjutud täielikult kõrvale. Tänu nende haridusele ja jõukusele, oli neil aega poliitikale pühenduda ning kõnepidamisoskus võimaldas neil lihtkodanikest paremini riigiasjades kaasa rääkida. Ateenas oli seega otsene, vahendamata demokraatia. Meil praegu on samuti demokraatia, kuid see on puhtalt esinduslik. Eks olnud ju igal riigikorral omad plussid ja miinused. Kindel on see, et iga kord kui riigikord vahetus, püüti luua endisest paremat riiki ja korda, nõnda on
Ateena polis-kesk-Kreeka, Atika. Võim: riigiametnikud ja nõukogud (aristokraadid), 594 Salon andis lihtrahvale võimalusi, 5 saj Periklese ajal demokraatlik kord. Elanikud: kodanikkond (mehed 20.a), orjastamine keelatud (vabad-metoigid), rahvakoosolek iga 10 päeva tagant (Ekleesia), 500-liikmeline nõukogu (liisk, Bulee), 10 strateegi (väejuhti, hääletus), 6000 kohtunikku (liisu teel, Heliaia), mittekodanikud-välismaalised maksud. Raha saadi liitlastelt iga-aastaselt, sadamatollidest, rikastelt kodanikelt. Kreeka elu: Akropol-mäeküngas, kus linn. Agoraa-turuplats, Rahvas savimajades, Andreion- külalistetuba (meestele), organ sümpoosione. Toit: küüslaauk, kala, liha (peol), oliiviõli, mesi, kitse-lehmapiim, vein (kraater nõu). Riided: kitoon- nööriga valge lina, himation-soojem, pole pükse, sandaalid. Sport: lihaselised, alasti, gümnaasion, al 776 Zeuzile Olümpia: maadlus, jooks (192m), rusikavõitlus, 5evõitlus, hobukaariukud.
· barbarid tegelesid tavaliselt käsitööga, maksid riigile regulaarselt makse ja täitsid sõjaväekohustust · Orje ja barbareid oli Ateenas palju (umbes pool elanikkonnast), aga kunagi mitte nii palju kui neid oli Spartas · Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi: · Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna · Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest Sparta (Lakoonia maakond) · Sparta riik põhines vallutustel · Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks · Keskus koosnes neljast kindlustamata külast · Nende lähiümbruse elanikkond moodustas ... · ... Sparta elanikkonna - spartiaadid · Sparta riigi eesotsas seisid
o Orjad o Barbarid barbarid tegelesid tavaliselt käsitööga, maksid riigile regulaarselt makse ja täitsid sõjaväekohustust · Orje ja barbareid oli Ateenas palju (umbes pool elanikkonnast), aga kunagi mitte nii palju kui neid oli Spartas · Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi: · Enamik raha laekus Ateena liitlastelt iga-aastase maksuna · Raha saadi ka võõramaalaste maksustamisest ja sadamatollidest · Osa rahast saadi rikaste ateenlaste poolt antud panusest riigielu edendamisele o Peale mereliidu laialisaatmist muutus nende finantseeriv roll suuremaks SPARTA · Sparta riik põhines vallutustel · Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks o Keskus koosnes neljast kindlustamata külast o Nende lähiümbruse elanikkond moodustas ... · .
aristokraatia eesõigused olid kaotatud *kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule *kodanikud:Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud *koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud kelle hulgas olid 10 väejuhti e strateegi. *igal aastal ametis 6000 kohtunikku *kehti otsene vahendamata demokraatia-ravs ei valinud riiki juhtima oma esindajaid vaid tegeles sellega ise. *saadi raha Ateena liiklastelt ja sadamatollidest, sest demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi. Polis-linnriik *valitsesid kodanikud-nõuti jalaväelase täisvarustuse hankimiseks jõukust et linnriiki kaitsta. *mõnes polises olid kodanikuõigused vaid jõukamatel. *kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul-riigi kõrgeim võimuorgan, selle otsust loeti lõplikuks. *eksisteeris rikastest koosnev nõukogu -vahel oli otsustav osa nõukogul ja rahvanõukogu piirdus vaid heakskiitmisega. *rahvakoosoleku
Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Nii orjade kui metoikide hulk Ateenas oli üsna suur, ületades demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti kodanike arvu. Kuigi kodanike osakaal elanikkonnast oli Ateenas võrratult suurem, kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustatud vähemuse. Suur osa riigi kuludest kaeti Ateena liitlaste poolt makstava iga-aastase andamiga. Osa rahalisi vahendeid saadi metoikide maksustamisest ja sadamatollidest. Kuid ka rikkad ateenlased pidid sõjalaevu varustades ja riiklikke pidustusi korraldades kodulinna heaolule kaasa aitama. Selliseid kohustusi ja nende täitmist nimetati liturgiaks. Kui Ateena mereliit pärast lüüasaamist Peloponnesose sõjas laiali saadeti, muutus rikaste kodanike osa riigi finantseerimisel märgatavalt suuremaks. Demokraatliku riigikorra võidulepääs ei toonud Ateenas kaasa aristokraatide kõrvaletõrjumist poliitilisest elust
Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Nii orjade kui metoikide hulk Ateenas oli üsna suur, ületades demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti kodanike arvu. Kuigi kodanike osakaal elanikkonnast oli Ateenas võrratult suurem, kui Spartas, moodustasid nad siiski üksnes eesõigustatud vähemuse. Suur osa riigi kuludest kaeti Ateena liitlaste poolt makstava iga-aastase andamiga. Osa rahalisi vahendeid saadi metoikide maksustamisest ja sadamatollidest. Kuid ka rikkad ateenlased pidid sõjalaevu varustades ja riiklikke pidustusi korraldades kodulinna heaolule kaasa aitama. Selliseid kohustusi ja nende täitmist nimetati liturgiaks. Kui Ateena mereliit pärast lüüasaamist Peloponnesose sõjas laiali saadeti, muutus rikaste kodanike osa riigi finantseerimisel märgatavalt suuremaks. Demokraatliku riigikorra võidulepääs ei toonud Ateenas kaasa aristokraatide kõrvaletõrjumist poliitilisest elust
piirkondadest valitud kandidaatide seast, v.a. strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Kõik said väikest palka tähtis vaestele kodanikele, kellel oleks raske olnud põhitööd kõrvale jätta. Võõramaalastel polnud õigust maad osta, elasid linnas, tegelesid käsitöö, kaubandusega. Pidid riigile maksu maksma, teenima vajadusel sõjaväes. Suured kulutused raha laekus liitlastelt iga aastal. Raha saadi võõramaalaste maksustamisest, sadamatollidest. Rikkad pidid sõjalaevu varustama, üleriigilisi pidustusi korraldama. Aristokraatidel siiski suur roll, sest neil piisas aega, oskusi ja võimalusi, et pühenduda riigiasjadele. Orjade olukord võlgade katteks orjusse müüdud, linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud, võõrsilt sisse ostetud barbarid. Aegamööda kujunes arusam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati kõikjal suurmaaomanike ja talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate
talupojad. Metoikide seas oli nii rikkaid kui ka vaeseid inimesi. Palga maksmine hulgale nõukogu liikmetele, ametnikele ja tuhandetele kohtunikele nõudis suuri kulutusi. Sellele lisandusid kulud laevastiku ehitamiseks, varustamiseks ja mehitamiseks (laevastikus teenimise eest maksti väikest palka). Osa neist kuludest kandsid rikkad ateenlased regulaarsete riiklike kohustustena liturgiatena , osa saadi metoikide maksust ja Pireuse sadamatollidest. Kuid ateenlased kasutasid oma riigi 29 rahastamiseks ulatuslikult ka liitlastelt laekuvat forost. Mereliidust saadava tuluta oleks demokraatia sellisel kujul olnud võimatu. Teiselt poolt tugines Ateena merevõim paljuski just vaestele ateenlastele, sest nemad teenisid madruste ja sõudjatena laevastikus ning tagasid seega kodulinna sõjalise võimsuse. Nii olid demokraatia, merevõim ja
annaabi.ee 
