Hiliskeskaeg Linnad. Valitsemine ja majandus. Linna asukoha puhul on oluline paiknemine soodsas asukohas. Enamik linnu tekkis jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, sadamakohta või mujale. Linna arenguks oli vaja ka talupoegi, kelle toodang linna toidaks. Kogu maa kuulus maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal). Senjöör kinnitas sageli linnale linnaõiguse, mille alusel sai linn kauplemise eest tolli maksta jne. Levis Lübecki õigus. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase eest või ka oma senjööri võimalike kallaletungi vastu. Eeslinnad tekkisid samuti. Tekkisid gildid ja tsunftid, mis reguleerisid kogu kaupmeeste toodangut.
õppe- ja teadusasustustest . Rootsi suuruselt teises linnas Göteborgis on samuti jõe suue Göta ,kuhu on soodne randuda paljudel eri suuruses laevadel , mis tekitab samuti tihedamat liiklust. Veel on Göteborgi nõnda suure populatsiooni põhjustajaks Chalmersi Tehnikaülikool ning palju teisi kultuuriasutusi. Samuti toob inimesi sinna tugev traditsioon jõululinna maine näol (5) . Linn Helsingborg on samuti suure rahvaarvu tihedusega km 2 kohta . Selle põhjustajaks võime pidada sadamakohta praamidele ja ajalooliselt olulisi paiku. Samuti asub seal menukas kauplemistänav .Kõiki neid kolme kõige tihedamini asustatud Rootsi linna võime ühendada ühise siduva joonega , mis on nad nii tihedalt asustatuks teinud . Kõik need linnad on tugeva ajaloolise väärtusega ning on seetõttu ka turismidele meelispaikadeks . Samuti on need kõik ka tihedamini asustatud , kui teised Rootsi linnad sest nendes asuvad suuremad haridus-, kultuuri- ja teadusasutused . vaata kaarti 1
Vanapagan. Kalevipoja kivi on kõrgus on 3 m, ümbermõõt 15,8 m. Kivilõppel Matsimärdi talus tegutseb Märt Müüri Taluteater, kus korraldatakse vabaõhuetendusi nii lastele kui täiskasvanutele. Kultuurimälestis on Simmi veski, kus sündisid ja kasvasid vennad - näitleja- lavastaja Ants Simm (1877-1946) ning dirigent ja helilooja Juhan Simm (1885-1959). Kivilõppel asub Võrtsjärve Kalakaitsekordon ja kaks sadamakohta. Keskkonnainspektsiooni hallatav Kivilõppe sadam suudab vastu võtta suuremaid laevu; vallale kuuluvat Ivanovi kanalit kasutavad harrastuskalurid ja jahiomanikud. Lähedal Mäeotsa talus kasvatatakse emusid. Looduslikud vaatamisväärsused: Tamme paljand Looduskaitsealla kuuluv 200 meetri pikkune ja 8 meetri kõrgune keskdevoni liivakivi paljand, tuntud väljasurnud rüükalade leiukohana. Paljandi serva mööda kulgeb paarikilomeetrine matkarada, rajatud on trepid ja piknikukohad.
Muistsed põllud • Eestis teada alates keskmisest pronksiajast • Põllukivihunnikute väljad ja põllupeenrad • Oluline plaanistada põllusüsteemid • Keskajal ribapõllud Sooteed ja laevavrakid • Hulk erinevaid üksikobjekte, mis võimaldavad järeldusi transpordi, reisimise, kaubavahetuse jne kohta • Sõltuvalt leiuolukorrast võib muu kultuurkiht nimetatud rajatiste kõrval üldse puududa • Sageli raske eristada nt sadamakohta ja asulakohta, uurija tõlgendusel oluline roll . • Nii nagu muistised, on ka nende kultuurkiht väga eriilmeline • Sellest lähtuvalt on vaja kasutada erinevaid uurimismeetodeid • Kõige üldisemalt soovivad arheoloogid fikseerida esemeleidude, hoonete ja rajatiste paiknemise kultuurkihis, sest ainult selle kaudu on võimalik teha järeldusi nende vanuse, päritolu ja tähenduse kohta
Nende valduste haldamiseks oli praeguse Kolga koha peal Roma kloostri majanduskeskus kuni aastani 1519, mil klooster oma maavaldustest siin loobus. Seega oli Kolga vahetpidamata ühe koha peal tegutsenud kloostrimõisadest Eestis üks kõige pikaealisematest - ligi 300 aastat. Tsistertslaste Roma (Gutnalia) klooster Gotlandil, foto infotahvlist. Emakloostriga ühenduse pidamiseks läks Kolga Roma munkadel vaja sadamakohta, kuid kõige põhjapoolsem munkadele kuulunud küla sel ajal oli Uuri. Sadamana said mungad kasutada Muuksi 5 mäe läheduses asunud Tsitret. Muuksi mäel aga asus sel ajal veel toimiv linnus, arvatavasti ka võimukeskus, kellele Tsitre sadam kuulus. Kuidas seletada munkade sõbralikku kooseksisteerimist linnusega? Lisaks oli kogu Kahala järve põhjakallas koos kalmetega eikellegimaa, omalaadne neutraalne tsoon
17.kuupäeval lääne poole. 20.juulil jõudsid ta laevad Osmussaare, kuna keiser ise kell 5 pääle lõunat sõitis Haapsalu poole. Noarootsi olnud siis mandrist nii tublisti eraldatud, et keiser sõitnud laevaga Noarootsi ja mandri vahelt läbi. Haapsalusse saabus ta järgmisel päeval ning siis käsutas ta kogu eskaadri edasi sõitma Liibavisse, et sel viisil järgmisel kevadel kergemini jõuda Pommerisse. Haapsalusse sõitis Vene tsaar otsima uut sündsat sadamakohta. Keisri saabumine tuli väga ootamatult. Ta randus siin Kassinina neemele, mis hiljem suures keisrivaimustuses ristiti Kaiserortiks. Peeter Suur viibis linnas lühikest aega, vaatas lossi ühes kirikuga ning juba paari tunni pärast randus ta Pullapää kohal, et sõita Ungrusse. Külaskäik Ungrus oli mõeldud Rootsi ülemjäägermeister ja Eestimaa maanõunik parun Reinhold Ungern Sternbergile, keda ta oli tundma õppinud mitmetel kokkupuutumistel Peterburgis ja Tallinnas
annaabi.ee 
