Wormsi konkordaat 1122. Paavsti ja keisri kompromiss. Läänistavate varade ja vaimuliku ametikoha eristamine: keiser annab piiskopile ilmaliku võimu tunnused ja paavst vaimuliku võimu tunnused. Piiskopid valitakse kanoonilistel valimistel keisri või tolle esindaja juuresolekul. Selle kompromissi tõttu kadus Saksamaal Ottode Reichskirche süsteem, millele sealne keskvõim toetus hertsogite ja feodaalide võim suurenes. Samal ajal sai Kirikuriik ja paavst Saksamaa alt sõltumatuks. Sacerdotium ja imperium. Sacerdotium ehk vaimulik võim (selle pea oli paavst); imperium ehk ilmalik võim (seda juhtis keiser). Keisri ja paavsti vaheline konflikt ülemvõimu pärast Euroopas vältas peaaegu kogu kõrgkeskaja, lõpptulemuseks oli ilmaliku võimu ülekaal. Welfid ja Staufenid. Welfid oli Baieri vürstisuguvõsa, kelle käes oli ka Saksimaa, sõdisid Staufenitega võimu eest Saksamaal, ainuke Welfi soost keiser Otto IV valitses (1198-1218)
Aastast 1075 võitles ta paavst Gregorius VII ja sele järglaste vastu vahelduva eduga investituuritülis. Tema ajal süvenes Saksamaa killustumus. Heinrich V (1106-1125). Kukutas ja pagendas oma isa, Heinrich IV. Tema ja paavst Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaat lõpetas investituuritüli. Troonile saades hakkas ajama oma isa poliitikat kiriku- ja paavstivastasus on peamiseks erinevuseks Saksi ja Franki dünastia vahel. Suri lasteta, lõppes Franki dünastia. Sacerdotium ja imperium Sacredotium ehk vaimulik võim (selle pea oli paavst) / imperium ehk ilmalik võim (seda juhtis keiser). Keisri ja paavsti vaheline konflikt ülemvõimu pärast Euroopas vältas peaaegu kogu kõrgkeskaja. Lõpptulemuseks oli ilmaliku võimu ülekaal, kuigi vahepeal võimutses pikka aega ka vaimulik võim. Welfid ja Staufenid Heinrich V surmaga algas võitlus trooni pärast. Tugevaimateks (Hohen)staufenite soost Svaabi ja Franki hertsogid, Welfide soost Baieri hertsogid
Kirik loobus ladina keelest. Rooma andis uue valitsejaideaali ja seadus hakkas teenima kirikut. Kuningas Ine avas kirikule laia sissepääsu õigusesse.Vastsündinud tuli kiiresti ristida, pühapäeva pühitsemise kohustus, kinnitati kiriku asüüliõigust. Kirik oli ainupädev vannete võtmisel ja jumalakohtu läbiviimisel. Nimetati koormisi:kümnis, roomaraha(paavstile), tulesüüde(kiriku küünalde jaoks), adraraha. Kiriku käsutuses oli täituv maksu ja lõivusüsteem. 9.Sacerdotium ja imperium Kirik oli lagunenud.See oli muutunud kuningate kirikuks, nende omandiks.Anglosaksidel oli õnnestunud häälestada iiri kirik rooma riitusele.Hakati mandril ristiusku levitama. Wuinfried Bonifatius- oli andekas misjonistrateeg. Südameasi oli usu uuendamine frangi riigi idaosas. Ta vandus kaitsta katoliku usuõpetuse puhtust. Piibli autoriteet sidus ta Roomaga, ta küsis nõu sealselt paavstilt. Pippin pani aluse kirikuriigile. Kristlik kuningas pidi olema kiriku ja usu kaitsja
Kirik loobus ladina keelest. Rooma andis uue valitsejaideaali ja seadus hakkas teenima kirikut. Kuningas Ine avas kirikule laia sissepääsu õigusesse.Vastsündinud tuli kiiresti ristida, pühapäeva pühitsemise kohustus, kinnitati kiriku asüüliõigust. Kirik oli ainupädev vannete võtmisel ja jumalakohtu läbiviimisel. Nimetati koormisi:kümnis, roomaraha(paavstile), tulesüüde(kiriku küünalde jaoks), adraraha. Kiriku käsutuses oli täituv maksu ja lõivusüsteem. 9.Sacerdotium ja imperium Kirik oli lagunenud.See oli muutunud kuningate kirikuks, nende omandiks.Anglosaksidel oli õnnestunud häälestada iiri kirik rooma riitusele.Hakati mandril ristiusku levitama. Wuinfried Bonifatius- oli andekas misjonistrateeg. Südameasi oli usu uuendamine frangi riigi idaosas. Ta vandus kaitsta katoliku usuõpetuse puhtust. Piibli autoriteet sidus ta Roomaga, ta küsis nõu sealselt paavstilt. Pippin pani aluse kirikuriigile. Kristlik kuningas pidi olema kiriku ja usu kaitsja
Aastast 1075 võitles ta paavst Gregorius VII ja sele järglaste vastu vahelduva eduga investituuritülis. Tema ajal süvenes Saksamaa killustumus. Heinrich V (1106-1125). Kukutas ja pagendas oma isa, Heinrich IV. Tema ja paavst Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaat lõpetas investituuritüli. Troonile saades hakkas ajama oma isa poliitikat kiriku- ja paavstivastasus on peamiseks erinevuseks Saksi ja Franki dünastia vahel. Suri lasteta, lõppes Franki dünastia. Sacerdotium ja imperium Sacredotium ehk vaimulik võim (selle pea oli paavst) / imperium ehk ilmalik võim (seda juhtis keiser). Keisri ja paavsti vaheline konflikt ülemvõimu pärast Euroopas vältas peaaegu kogu kõrgkeskaja. Lõpptulemuseks oli ilmaliku võimu ülekaal, kuigi vahepeal võimutses pikka aega ka vaimulik võim. Welfid ja Staufenid Heinrich V surmaga algas võitlus trooni pärast. Tugevaimateks (Hohen)staufenite soost Svaabi ja Franki hertsogid, Welfide soost Baieri hertsogid
1077 aastal valis opositsioon Saksamaal Heinrichile vastukuninga Rudolf Von Rheinfelden. Sündis sisesõda, kus mõlemad pooled (Rudolf ja Heinrich) lootsin saada paavsti tunnustuse oma kuningavõimule. 1080 aastal langetas Gregorius VII oma valiku Rudolfi kasuks, kelles sai tema vasall. Heinrich IV le ustavad vaimulikud alustasid Rooma silmis ennekuulmatu aktsiooniga, alustades teoloogiliste argumentide abil võitlust gregorianismiga, mille järgi valitseid kristlaskonda nii regnum kui ka sacerdotium. Mõlemad oli kohale asetanud jumal ja mõlemal olid oma erivolitused ja ülesanded ning mõlemad olid ka otsevastutuslikus suhtes jumalaga. Nii ei olnud paavstil õigust vabastada jumala armust valitsevat kuningat ja anda kuningatiitlil mõnele teisele. Heinrich IV käskis Briexnis valida Ravenna peapiiskop Wiberto (hiljem Clemens III) vastupaavstiks. Nende sündmuste ajal suri Rudolf ja kuna tema asemele ei tulnud
annaabi.ee 
