meelde juudi rahva ajaloo kõige kohutavamat tragöödiat. · Jom ha-atsmaut ehk Iisraeli iseseisvusepäev (aprill-mai). · Savuot ehk nädalate püha (49 päeva pärast Pesahi algust mai-juunis, kestab 1 päev Iisraelis, 2 päeva mujal). · Tesa be-av ehk 9. aava paast (juuli- august), Esimese ja Teise Templi hävitamise mälestuseks, sama range nagu Jom Kipuri paast. Judaismi tähtsaim püha · Perekondlikus elus on nädala kõrgpunktiks sabbati ehk sabati pidamine. · Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. · 4.käsk käsib pühitseda sabati päev, millal Jumal puhkas pärast maailma loomist. · Sünagoogis loetakse Toora peatükk. Juudi keel · Juudid kasutasid heebrea ehk ivriit,jiidis ja ladino keeli. · Heebrea keel on semiidi keelte kaanani rühma kuuluv keel. · Ivriit: ruuduline kiri, paremalt vasakule, kirjas puuduvad täishäälikud.
See tekkis 2. aastatuhandel eKr. Tänapäeval tugineb see Tanahile (eriti Toorale) ning talmudile. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Heebrea õiguse üldiseloomustus: 1. religiooni ja õiguse väga tihe seos. Õiguse tugev sotsiaalne toetus. Ilmne väiketalupoegliku ühiskonna mõju, milles on säilinud segmentaarse ühiskonnakorralduse egalitaarsed jooned, näiteks sabbati aasta ümberjagamised; 2. võrreldes teiste Vana-Ida monarhiatega on juutide monarhid küllaltki nõrga võimuga; 3. õiguse isepära - sabbati- ja juubeliaastad. Sabbati aastal, s.t igal 7. aastal pidi maa puhkama, põllusaadused tuli anda vaestele, tuli kustutada võlad, vabastada võlaorjad; 4. veel iseloomustavad heebrea õigust mitmesugused orjade kaitse eeskirjad, laenuintressi võtmise keeld, varaste pehme kohtlemine.
*Kohus peale surma, peale messia tulekut *Kui juut lakkab kombeid täitmast on ta ikka juut, kui läheb teise usku, pole ta enam juut. JUUDI KEELED(5): 1)Heebrea e ivriit, 2)jiidis 3)ladina keel Judaismi tähtsaim paik *Jerusalaim e Jeruusalemm on keskne punkt *teine nimetus on siion *Juudi pühakoda e sünagoog SÜMBOLID *Taaveti täht e Magen David *Menoraa ATRIBUUTID *pikimüts e pika Tähtsaimad pühad *perekondlikkus elus on nädala kõrgpunktiks sabbati e sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. *4. Käsk käsib pühitseda sabati päev, millal jumal puhkas pärast maailma loomis. *Sünagoogis loetakse (antud nädala) Toora peatükke. Aasta ring *Kalender on kuu päikesekeskne. Kuu pikkus on Kuu faaside järgi (29-30 päeva), aasta pikkus vastavalt päikese tsüklile. *Aastas on 12 kuud, liigaastas 13 *Tsükkel on 19 aastat, kuhu kuuluvad 7 liigaastat. *Aastad arvestatakse alates maailma loomisest
Vana-Testament VANA TESTAMENT KUI ÕIGUSALLIKAS Maaga seotud normid on siiamaani väga olulised erinevates õigusallikates. Piirkond on Jordani jõe org, Vahemere ääres (Iisrael). Omariiklus oli suhteliselt nõrk. 9. Heebrea õiguse üldiseloomustus 9.1. Vana-Testamendi aegne õigus Religiooni ja õigus on omavahel väga tihedalt seotud. Monarhide võim on küllaltki nõrk, võrreldes teiste Vana-Ida monarhiatega. Õigusel olid teatud iseärasused nagu sabbati- ja juubeliaastad. Veel iseloomustavad heebrea õigust orjade kaitse eeskirjad, laenuintressi võtmise keeld, varaste pehme kohtlemine. Täpsemalt pole piibli aegse (kuni 450e.m.a.) heebrea õiguse kohta eriti palju informatsiooni, kuna pole säilinud juriidilisi ürikuid, mis iseloomustaks tolleaegset õiguskorda. Heebrea õiguse põhiallikaks on Vana Testament, mis oli algselt kirjutatud heebrea keeles.
piiride. Õigusajalooliselt tähendas viimane asjaolu, et vana-heebrea õiguse toimimispiirkond laienes tuntavalt, sest omariikluse kaotanud juudid "võtsid" oma õiguse kaasa. Siinjuures on oluline eelkõige Talmudi roll. 2. ÕIGUSLIK ARENG 2.1. Heebrea õigus üldiseloomustus Religiooni ja õiguse väga tihe seos. Õiguse tugev sotsiaalne seotus. Ilmne väiketalupoegliku ühiskonna mõju, milles on säilinud segmentaarse ühiskonnakorralduse egalitaarsed jooned, näit. sabbati aasta ümberjagamised. Võrreldes teiste Vana-Ida monarhiatega on juutide monarhid küllaltki nõrga võimuga. Õiguse isepära - sabbati- ja juubeliaastad. Sabbati aastal, s.t. igal 7. aastal pidi maa puhkama, põllusaadused tuli anda vaestele, tuli kustutada võlad, vabastada võlaorjad. Juubeli aastal, s.t. iga 50 aasta järel pidi lisaks sabbatiaasta normidele andma võimaluse kinnisvara vanade omanike poolt tagasi osta.
- Palvused-kodus või sünagoogis; hommikupalvus, lõunapalvus, õhtupalvus; Toora lugemine - Sünagoog-toimuvad palvused, kogunemine/koosolemine;Juudid ei arvanud, et see on pühakoda, sest Jumal ei ole seal koha peal; Toora kapp- toorarullid(käsitsi kirjutatud) · Sabbat-pühapäeval, puhkepäev(Jumal puhkas) - Kõik peavad puhkama-tööd teha ei tohi - Naised peavad kõik sabbati jaoks ettevalmistama - Naine süütab küünlad-ametlik algus - Pereisa õnnistab lapsi, leiba, veini - Pikk õhtusöök, külalised alati oodatud, lauldakse palju · Kalender ja pühad - Kalender liigub(hetkel aasta 5773) - Päev algab õhtust päikese loojumisega - Lisavad ühe lisa kuu(meie lisame veebruari ühe lisa päeva) - Paastupühad, hanukah(jõulud meil), nädalatepühad · Eluring
Deutorojesaja- kuulutas küüditatute tagasipöördumist. Kyrost on nimetatud messiaks. Mitte see messias, keda juudid ootasid, vaid kui jumala tööriist, kes lõpetab eksiili. Kyros vallutas babüloonia ja andis loa, et juudid saaksid tagasi pöörduda. "Kyrose edikt", sest alles Dariuse ajal anti luba. Religioonis: muutused jumalakultuses. Pildid keelatud, ka kujutised, kujud, inglid jne. Kujunes välja monoteism. Nüüd teisi jumalaid pole, vaid Jahve on ainuke jumal. Sabbati pidamise kultus areneb. Päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Toetavad kirjakohad exodus 31.13-17 , Leviticus 16,31. Eksiilis sai sabbatist perekondliku tähendusega püha, eesmärgiks asendada templis läbiviidud rituaali, sest templit ju polnud ja seda babüloonias olles ka ei rajatud. Sabbatil ei tohi tööd teha, see on Jumalale pühendatud päev. Töö on miski, mille tagajärjel toimub füüsilises maailmas muutus. Ainult toora õppimine lubatud ja isegi kohustuslik