paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Eesti Linnade Liit (ELL) on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2010. aasta seisuga 31 Eesti linna, lisaks 15 valda ja 1 alev. Kõrgeim organ on Linnade Päev, mille kutsub kokku liidu 7-liikmeline juhatus vähemalt kord valimiste vahelisel perioodil. Liidu volikogu pädevus: liidu tegevus-suundade elluviimise ja põhikirjaliste eesmärkide saavutami-se korraldamine, tegevuskava kinnitamine, KOV majandusli-kute ja poliitiliste küsimuste otsustamine. Volikogu töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord kvartalis, mida juhatab juhatuse esimees või aseesimeestest. Eesti Maaomavalitsuste Liit on KOV üksuste vabatahtlik üleriigiline liit. Liidu ülesanned on ka korraldada ja edendada KOV üksuste ja maakondlike liitude vahelist koostööd ja ühistegevust; pöörduda oma liikmete ühiste huvide kaitsmiseks
tada ka kaalusuhtega, näiteks 1: 1: 5 (tsement:lubi:liiv). Mördil peavad olema järgmised vajalikud omadused: -tugevus, Välja kuivanud ala -nakkuvus kividega -plastilisus (töödeldavus, mört Värske mört on hästi laotatav müürile), -hea võime hoida endas vett, -vähene agressiivsus. Kivi Mördi vaime hoida vett on tähtis müüritise tugevuse saavutami- Poorid seks. (kapilaarid) Skeem 3.6 Vee liikumine värskes müüris Müüri ladumise ajal on kivid üldiselt õhkkuivad ja hakkavad värskest mördist vett välja ime- ma. Halvemal juhul tõmmatakse mört nii kuivaks, et katkeb tsementkivi tekkimine. Mört kui- vab välja ja ei saavuta vajalikku tugevust. On vajalik, et mördis oleks vett siduvaid ained, mis
20 %. Õpilaste mõtlemistasandite arengut bioloogias hinnatakse kahel tasemel lähtuvalt saavutatud õpitulemustest: i) madalamat järku, ii) kõrgemat järku. Hinde moodustumisel peaks nende vahekord olema põhikoolis 50 % ja 50 % ning gümnaasiumis 40 % ja 60 %. Madalamat järku mõtlemistasandid hõlmavad teadmist ja arusaamist ning kõrgemat järku tasandid analüüsi, sünteesi ja hinnangute andmist (hindamist). Rakendamise tasand sõltub tulemuste saavutami- seks vajalikest alaoskustest ning võib seetõttu ühel juhul kuuluda madalamale (enamasti aru- saamise), teisel aga kõrgemale tasanditele. Õpitulemuste sõnastuses seostuvad madalamat jär- ku mõtlemisoperatsioonidega järgnevad märksõnad, mida saab kasutada vastavate ülesannete koostamisel: liigitab, toob näiteid, loetleb, selgitab, tunneb ära, kasutab. Kõrgemat järku mõt- lemisoperatsioonidega seostuvad märksõnad: analüüsib, võrdleb, seostab, koostab, hindab, la-
69 IV OSA Kasulikud lisamaterjalid Elustiil Elustiil on tee, mille inimene valib oma aja ja ressursside kasutamiseks. Elustiil sisaldab seda, kuidas ta elab, mida teeb, et ennast ülal pidada, kellega suhtleb ja kuidas veedab vaba aega. Ühtlasi räägib elustiil ka tema väärtushoiakutest. Igal inimesel on oma ettekujutus sellest, milline on hea elu, ning selle nn hea elu saavutami- ne ongi inimese elu eesmärk. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse teatud vahendeid. Eesmär- gid ja vahendid koos moodustavad elustiili. Ühiskonnas võib eristada kolme põhilist elustiili. Sõltumatu elustiil Töö ja vaba aeg on lahutamatud. Sõltumatu elustiili esindaja töötab tavaliselt 7 päeva nä- dalas. Eesmärgid ja vahendid = oma firma. Tema töö ja eesmärgid/vahendid ei ole eristatavad. Firmaomanikuks olemine eeldab vastutustunnet ja konkurentsisuutlikkust.
põhise ja vastasepõhise võistluse eristamise tähtsust. Ühes eksperimendis lasti 67-l andekal 7.–8. klassi õpilasel lugeda lühilugu ühest poisist. Pool- tele osalejatele esitati lugu vormis, milles peategelase eesmärgiks oli võita teisi andekaid kaaslasi ehk võistlus oli vastasepõhine. Teine pool osaleja- test sai lugemiseks sellise versiooni, kus peategelase eesmärgiks oli ennast arendada ja rohkem teada saada (orientatsioon meisterlikkuse saavutami- sele). Peale loo lugemist küsiti osalejatelt küsimusi loo peategelase rahulolu 104 Võistlused andeka lapse elus põhjuste ning taseme, motivatsiooni, omandatud info hulga ja edu taseme kohta. Üldiselt arvasid andekad õpilased, et vastase löömisele orienteeritud poissi rahuldaks ennekõike võit, samas kui meisterlikkusele orienteeritud
pole kunagi eesmärk 2. 3-6 rahune, istu, mõtle, mine tagasi ... see sinuga koos selgeks rääkida.“ omaette. Vahendina eesmärgi saavutami- • Kui õpilane keeldub klassiruumist lahkumast, et aeg maha võtta, või me kahtlustame, et seks võib see anda kor- saanult korralduse lahkuda hakkab ta veel enam korda rikkuma, peaks õpetajal varuks