parasiitidel. Goethe mõistis, et uusajastu peab aitama päästa sakslased killustatusest ja liitma nad rahvuseks. 4. Eksimuste ja kogemuste kaudu tuleb inimesel omandada usuline humaansus, sealt edasi astuda esteetilisse humaansesse, et jõuda esteetilise vastutustundeni (see ongi inimese peamine metamorfoos). Eetika on seega humaanset elu ja elamist vormiv printsiip, millega liitub sisemise rahuga tunnetatav armastus, Saatuslikkuse ees. Saatus see inimese elu tumedaim osa on peidus inimese sügavas sisemuses, ning saatuslikuks teeb selle ajalik aeg. Eetiliste väärusteta inimese olemine ei püsi. Surmas nägi ta taas iga asja algelementideks saamist. Inimese ajalik elu on seotud looduse metamorfoosiga. Metamorfoosis, kus surma läbi lõhutu uuesti üles ehitatakse, jälle läbi aegade elades, alamast kõrgemani see sama elu, aga erinevalt moondudes, kujunedes vormi leides ja andes
armastusteema poole. Neist esimene on lugu sulase ja teenijatüdruku armastusest, kus puhas tunne jääb võidutsema naudinguiha üle. "Toome helbed" keskendub tütarlapse hingeelule. Selles jälgitakse, kuidas toomingate õiesajus nukkudega mängiv Leeni avastab enda jaoks armastuse temas ärkab naine, ema. Tuglase novellistika kulmineerub koguga "Saatus", mis sisaldab fantastilis-sümbolistlikke novelle. Neid kõiki läbib painajalik saatuslikkuse motiiv, mis saadab tegelasi eluteel ja mille vastu nad on võimetud. Nii on näiteks novelli "Popi ja Huhuu" peategelasteks koer ja ahv, kes sümboliseerivad inimloomuse kaht poolust: Popi arukust, truudust, tundelisust; Huhuu aga tigedust, toorust ja kergemeelsust. Kirjanikku huvitab vaimu ja võimu võitlus inimeses ja inimeste vahel. Kui kodust (maailmast) lahkub mõistus (Isand), siis jääb puhkevas võitluses peale võim oma rumaluses ja jõhkruses (Huhuu) ning kõiki ootab katastroof
Tekstid on seotud konkreetse kohaga. Tõrjub pshühhoogilist lähenemist. See võimendub koostöös Vaino Vahinguga ,,Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus" (1984). Üllatavalt meeleline/aistinguline helid, värvid, lõhnad tekstides, mille peal on kõivulik valgus: kella viie valgus, mil kõik muutub irratsionaalseks. Tal on filosoofiline pool ja aistinguline pool. Isiklik asi ja üldine asi on lähedases kontaktis. Paljudes tekstides on saatuslikkuse vari, katastroofiaimdus. Esiplaanil on draamakirjandus. Kirjutanud ka kuuldemänge ja filmistsenaariume. Kirjanikke näitekirjanduses jääb väheks 1990ndatel ja Kõiv hakkab määrama draama situatsiooni. Suur osa Kõivu tekste on lavastatud. 1980ndate lõpul ja 1990ndatel Kõivu tekstide lavastaja Priit Pedajas. Näidendid keskenduvad suurmeestele (filosoofid), sellepärast on näidendid filosoofilised (1994 ,,Filosoofipäev")
armastusteema poole. Neist esimene on lugu sulase ja teenijatüdruku armastusest, kus puhas tunne jääb võidutsema naudinguiha üle. "Toome helbed" keskendub tütarlapse hingeelule. Selles jälgitakse, kuidas toomingate õiesajus nukkudega mängiv Leeni avastab enda jaoks armastuse - temas ärkab naine, ema. Tuglase novellistika kulmineerub koguga "Saatus", mis sisaldab fantastilis- sümbolistlikke novelle. Neid kõiki läbib painajalik saatuslikkuse motiiv, mis saadab tegelasi eluteel ja mille vastu nad on võimetud. Nii on näiteks novelli "Popi ja Huhuu" peategelasteks koer ja ahv, kes sümboliseerivad inimloomuse kaht poolust: Popi arukust, truudust, tundelisust; Huhuu aga tigedust, toorust ja kergemeelsust. Kirjanikku huvitab vaimu ja võimu võitlus inimeses ja inimeste vahel. Kui kodust (maailmast) lahkub mõistus (Isand), siis jääb puhkevas võitluses peale võim oma rumaluses ja
korduvad, meelteelamustega seotud, nt kordub tema tekstides ja maalides õhtune kollakas valgus, see on tal lapsepõlves olnud mingi hirmus elamus, kus päike hakkab loojuma, aga pole veel loojunud. Valgus annab mingi valguse ka loomingule. Rõhutada ka seda, et kui Kõiv ühendab erinevaid keelekihte ja näiliselt ühendamatuid kihte, siis on oluline see, et isiklik intiimne kogemus pidevas kogemuses üldise plaaniga ja sagedamisi filosoofilise maailmaga, mis sulavad kokku. Mingi saatuslikkuse vari on nendes tekstides, seda peab konkreetsetel juhtudel täpsemalt kirjeldama, aga mingi tunne, et midagi juhtub ja see on ettemääratud. Mingi ettemääratuse ja määramatuse probleem sees. Saatuslik määratus seostub ka hirmupainetega. Pained on ka tasakaalustatud tekstides, mingi leebe huumori kaudu sageli. Leebe huumor ja teatav õrn koomilisus, mis tekstides tuleb, annab teatava kergendustunde
armastusteema poole. Neist esimene on lugu sulase ja teenijatüdruku armastusest, kus puhas tunne jääb võidutsema naudinguiha üle. "Toome helbed" keskendub tütarlapse hingeelule. Selles jälgitakse, kuidas toomingate õiesajus nukkudega mängiv Leeni avastab enda jaoks armastuse temas ärkab naine, ema. Tuglase novellistika kulmineerub koguga "Saatus", mis sisaldab fantastilis-sümbolistlikke novelle. Neid kõiki läbib painajalik saatuslikkuse motiiv, mis saadab tegelasi eluteel ja mille vastu nad on võimetud. Nii on näiteks novelli "Popi ja Huhuu" peategelasteks koer ja ahv, kes sümboliseerivad inimloomuse kaht poolust: Popi arukust, truudust, tundelisust; Huhuu aga tigedust, toorust ja kergemeelsust. Kirjanikku huvitab vaimu ja võimu võitlus inimeses ja inimeste vahel. Kui kodust (maailmast) lahkub mõistus (Isand), siis jääb puhkevas võitluses peale võim oma rumaluses ja jõhkruses (Huhuu) ning kõiki
annaabi.ee 
